Võrdsemate paradiis
Nii kaugele, kui silm võtab, laiuvad Kloogal piki mereranda valge liivaga rannaluited, kõrkjad ja punasemarjalised kibuvitsapõõsad. Maasse on taotud puuvaiad, mis tähistavad nudistide randa.
Metsatukas on piparkoogimajake – torniga, pitsiline puidust Kõltsu mõisa hoone – ja selle ümber põlispuudega park. Läbi männimetsa kulgevad randa viivad jalgrajad.
Tallinlased on aastakümneid Kloogaranna kandis puhkamas käinud. Sõitnud rongiga randa, et nautida merd ja metsa. See on olnud kõigile kasutamiseks ehk sotsiaalmaa, kuhu ei tohi ehitada.
Kuid nüüd jookseb piki Rannamõisa teed kõrge võrkaed. Väravatel ripuvad tabalukud, avatud on jalgvärav, kleepsud hoiatavad eravaldusesse sisenemise eest.
Selle üllatuse põhjus ulatub aastasse 2000, mil Keila vallavanema toolil istus Tiit Mae, hilisem Riigikogu ja praegune Keila linnavolikogu uue koosseisu liige. Mae kirjutas alla lubadusele erastada üle saja hektari mereäärset maad, millest kolmveerand oli sotsiaalmaa.
Riik jäi ilma varast, mida ta ei olnud müüki pannud ega munitsipaalomandisse andnud. Muu hulgas läks eravaldusesse 20 hektarit supelranda Kloogal.
Sõõrumaa ja Annus said imeodava maa
Hoolimata nähtavast ebaõiglusest ja isegi kriminaalasjast, on asjaosalistel lihtne süüdistusi tõrjuda. “Valla tehingute seadusele vastavuse üle otsustab maavanem,” lükkab Mae vastutuse endast eemale.
Maavalitsuse nimel ajas tookord asju Jaan Mark, praegune maavanema kohusetäitja. Tema kinnitab, et maavalitsus tõesti lubas erandina sotsiaalmaa erastada. “Tookord tundus see hea mõte, sest sotsiaalmaale ei saa ehitada,” ütleb Mark.
Ometi on Kloogale tasapisi kerkimas elurajoon, sest vallavalitsus kinnitas detailplaneeringu, mis muudab maa sihtotsarvet.
Saja hektari ostja oli Urmas Sõõrumaa firma palgatöötaja Priit Põld. Piirkonda asus arendama ettevõte nimega Rannailu, mille omanikud on Falcki-mehe Sõõrumaa ja Merko suuromaniku Toomas Annuse firmad. Rannailu on müünud seal üle 41 krundi.
Tundub uskumatu, kuid erastamise käigus vähenes saja hektari maa hind 1,2 miljonilt kroonilt 140 000-le. Maa praegust väärtust arvutades võiks võtta ühe ruutmeetri hinnaks 50 krooni, mis on oluliselt alla turuhinna. Nii saab hinnaks 50 miljonit krooni.
Erastamist võimaldavatel paberitel on Tiit Mae allkirjad, ometi ütleb prokurör Natalia Miilvee kurvalt, et ta ei saa Kõltsu maatüki erastamise lugu Maele süüks panna.
“Tavainimene võib tunda korruptsiooni lõhna,” ütleb Miilvee. “Kuid kui ametnik on huvitatud oma teo varjamisest, siis on formaalne külg viimase peal hoolikalt vormistatud. Tavaliselt kinnitatud kollegiaalsete otsustega.”
“Dokumendid, millele te viitate, otsustas seitsmeliikmeline vallavalitsus,” kirjutab Tiit Mae Eesti Ekspressile. Samuti rõhutab ta, et kuigi tema vormistas, kinnitas tehingu Harju maavalitsus, kes ka vastutab selle eest.
Maavanema kohusetäitja Jaan Marki sõnul lähtub maavalitsus otsuste tegemisel dokumentidest, mis vallavalitsus on esitanud. Ta mäletab seda erastamislugu hästi. Tagantjärele on ta pidanud mitmeid kordi neid materjale välja otsima. “Meie erastasime vastavalt dokumentidele, mis esitati,” ütleb Mark.
Kuritegu pole, kriminaalasi aegub
Inimesed, kes on Kloogaranda maa ostnud, isegi ei tea, et käimas on kriminaalasi. Ega peagi teadma. Nemad teevad plaane oma elu korraldamiseks. “Tulevikus plaanime sinna oma maja ehitada,” räägib Regina Rooneem.
Sama ütleb Catherine Zarip: ka nende pere kolib tulevikus Kloogale.
Siiski ei pea need 41 inimest, kes on ostnud krundid Kloogaranda maja ehitamiseks, muretsema, et nende varaga midagi juhtub. Kuigi see ala ei pidanud kunagi erakätesse sattuma, hakkab tegelikult ka kriminaalasi kohe-kohe aeguma. Aega on veel vaid jaanuarini. “Aeguda saab siis, kui on olnud kuritegu. Siin pole midagi olnudki,” ütleb Tiit Mae.
Prokuratuur juhib veel kolme Tiit Maega seotud juhtumi uurimist riigikontrolli kaebuse põhjal. Mae ise ütleb, et tegemist on Reformierakonna vandenõuga.
Urmas Sõõrumaa, Kloogarannas maa ostnud firma üks omanikke, ei tea kriminaalasjast midagi. Tema ütleb, et Rannailu on firma, mille tegemistest ta võtab osa kord aastas. “Rohkem loen ma sellest ajalehtedest,” ütleb Sõõrumaa.
Ajakirjanduse tähelepanu on sama Kõltsu kinnistu pälvinud ka varem, sest arendajad pole olnud ülemäära seaduskuulekad.
Sajahektarilise kinnistu merega piirnevasse otsa müüs Rannailu otse liivarannal 12 krunti osaliselt ehituskeeluvööndisse. Ostjad olid peamiselt firma endaga seotud inimesed nagu Priit Põld ja Merko juhtkonna liikmed Tõnu Toomik ja Veljo Viitmann. Ka Urmas Sõõrumaa tunnistab, et oli kunagi huvitatud krundi soetamisest, kuid avalikkuse tähelepanu teravnedes loobus kavatsusest.
Kohus keelas ehitamise rannaliivale müüdud kruntidele. Ootamatult pani 2003. aasta detsembris aasta viimasel valitsuse istungil keskkonnaminister Villu Reiljan lauale paberid, millega kogu Keila-Joa, Klooga ja Laulasmaa piirkond oleks muudetud tiheasustusalaks.
Ranna- ja puhkealast oleks saanud elamupiirkond. Tol hetkel oli see kõige rohkem vajalik just ehituse jätkamiseks Kloogarannas. Valitsusest Reiljani ettepanek läbi ei läinud. Ehitus seisab rannaäärsetel kruntidel siiani.
Priit Põld lubab, et nad maksavad rannakruntide ostjatele raha tagasi, kui ehitamine peaks jääma toppama seaduste taha.
Mõni aeg enne seda juhtumit oli kõnealusel maatükil käinud kontrollreidil keskkonnainspektsioon, sest seal olid alanud kuivendamine ja teede rajamine ning ettevalmistused kruntide müügiks veel enne, kui detailplaneering vallavalitsuses valmis sai. Kuid keskkonnainspektsiooni märkus ei vähendanud tookord kinnisvaraarendajate tempot.
