Kaua tehtud,
kaunikene. Väga hea, et ta nüüdki kohale jõuab.
Iga asi vajab küpsemiseks aega. Võib-olla ei olnudki kellelgi
lihtsalt sellist head ideed, et võrukeelne laulupidu teha.
Kuidas see idee idanema hakkas?
Räägitakse, et omaaegne Põlva maavanem Urmas Klaas oli
esimene, kes mõtte välja pakkus. Mina jõudsin selle ideeni
pooleteise aasta eest. Siis oli see veel nii üldine, et keegi ei teadnud,
mismoodi laulupidu täpselt toimub, et talle antakse klassikaline laulupeo
formaat. Pikkade ümarlaudade, arutelude ja ajurünnakute tulemusel
jõudsime lõpuks sinna, kus praegu oleme.
Ja
kõige hiljem võtsime vastu otsuse, et me ei hakka ühtegi
eesti või muu maailma lugu võru keelde tõlkima, vaid
põhineme ainult oma autorite kirjutatud lauludele.
Kas sa ei karda, et kõik muu tingel-tangel selle laulupeo
ümber varjutab Uma Peo enda?
Ei usu. Niisugune
päevakord on selleks, et inimesed, kes tulevad kaugemalt, saaksid
peotunnet nautida juba terve laulupeole eelneva päeva. Oma inimesed
muidugi ka.
Miks just sina üldjuhiks said?
Kogemata. Otsiti mitmeid koorijuhte. Ühel oli üks,
teisel teine põhjus, mina ei saanud loobuda, sest olen ise Võrust
pärit ja dirigent. Kes siis veel? Keegi ei tule kusagilt kaugelt
Võrru omakeelset laulupidu juhtima.
Olen kogu elu koorijuht olnud. Välja arvatud
muidugi lapsena, siis ma tahtsin arstiks saada.
Aga selgus, et mul
läheb süda pahaks, kui verd näen. Nii et läksin pärast
gümnaasiumi muusikaakadeemiasse koorijuhtimist õppima. Alates 1990.
aastast olen Võrumaal, eriti Parksepa koolis koore juhtinud. Minu
kõige toredam väljund on olnud Hilaro segakoor.
Miks peab üldse lapsi õpetama võru keeles laulma,
kui neil pärast kooli lõpetamist siin nagunii tööd ei ole
ja nad lähevad Tallinna või välismaale?
Ei
lähe kõik. Ja mõni tuleb vahepeal tagasi ka. Just noortele
on keele hoidmine ja julgustamine, et selles rääkida ja laulda,
kõige olulisem.
Millised koorijuhid on sulle olnud
eeskujuks soengu valikul?
Eestis on mitu
kiilaspäisusele kalduvat koorijuhti. Aga tegelikult on mul selline soeng
terviseprobleemide tõttu. Kas see on piisavalt tark vastus?
Aga mul hakkavad juuksed kasvama. Ma loodan,
et Umaks Peoks mul natuke juba on. Mõõda siis.
Eesti laulupidude tähtsaim laul on ikka lõpulaul. Kuna ka
Uma Pido peaks kujunema traditsiooniliseks, siis mida kujutad sina
traditsioonilise lõpulauluna ette?
Ma ei kujuta
ette, ma tean seda. Meil on lõpus kolmest kõigile tuntud laulust
koosnev plokk, mida kõik pealtvaatajad võivad kaasa laulda. Need
on “Võromaa, Võromaa, kõge ilosamb sa”, vana
hea reilender “Tule, aga tule” ja “Haanja miis”.
Haanja miis on ju luuser, kes läheb oma viimase kolme
kopikaga poodi kerjama ega saa isegi püksinööpe osta. Mis
sõnumit see sinu arvates võrukestele ka
ndma peab?
Ei ole luuser! Ta on lubjakivivedaja. See ei ole
lihtne töö.
Minu jaoks on oluline tõestada, et
võru keel ei ole surev keel. Tulevad kokku kaks tuhat lauljat ja
laulavad omas keeles. Et selles keeles on võimalik suur pidu.
Millised on sinu laulupeo lähenemisega seotud kõige
tüüpilisemad õudusunenäod?
Mis on
dirigendi õudusunenägu? Lähed lavale ja koori ei olegi. Ja
teine asi on see, et koor on küll laval, aga minul pole midagi selga
panna.