Prokurör Kristiina Savtšen­kova teatab rangelt: „Me arutame umbes poole miljoni euro omastamist.“

Ta kannab kõrvu katvat daamilikku soengut, mida armastavad prantsuse lauljatarid ning millega üllatas Mailis Reps presidendiks kandideerides. Prokuröri lumivalget särgikraed kaunistab lilla liblikas.

HÄSTI VARUSTATUD: Prokurör Kristiina Savtšenkoval jätkub tunnistajale küsimusi viieks tunniks.
HÄSTI VARUSTATUD: Prokurör Kristiina Savtšenkoval jätkub tunnistajale küsimusi viieks tunniks. Karin Kaljuläte
Savtšenkova on endine politseiuurija, kes harutab nüüd ringkonna­prokurörina lahti suuri majanduskuritegusid. Ta on enesekindel ja nõudlik proff, ohtlik vastane neile, kel hingel midagi valgustkartvat.

„Kuidas te seletate, et ­tütarfirma vara selles ulatuses kaob?“ uurib Savtšenkova kohtu ees seisvalt tunnistajalt.

„Mul on väga kahju, aga ma ei oskagi seletada,“ kostab vastuseks peaaegu sosin.

Hoolimata mehe tugevast kehaehitusest on Toivo Eensalu lauseid vaevu kuulda. Kohtunik Ingrid Kuller­kann palub tal valjemini rääkida.

53aastane Eensalu seisab kohtuniku palge ees, käed selja taga, nagu kannaks ta käeraudu, ja keerutab pöidlaid vastakuti. Endisele mõjukale tippjuhile on olukord uus ja harjumatu. Hariduselt keemia-tehnoloogiainsener, alustas ta veevärgilukksepana ja lõpetas Tallinna Vee eesotsas. Pärast ettevõtte erastamist võeti ta kohalt maha.

Seejärel töötas Eensalu Viimsi vallale kuuluva ettevõtte Viimsi Vesi juhina. Pärast kümneaastast teenistust sai ta 2013. aastal kinga seoses skandaaliga, mida Harju maakohus praegu arutab.

Eensalu ütlused võiks oluliselt kergendada kohtualuste olukorda, kelle kohta ta ise ütleb: „Meid tunti väljaspool ühtse meeskonnana – Viimsi Vee mehed.“

<b>„Kas teilt on Viimsi poliitikud küsinud sularaha?“ uurib advokaat. „Küsitud on muidugi,“ lausub Toivo Eensalu. </b>

Tunnistajapuldis seisva Eensalu taga istub käsipõsakil peamine süüdistatav – Raul Vaino. Tema juhtis Viimsi Vee tütarfirmat Viimsi Tehnoabi, mis tegi vallale torutöid. Istungisaalis toimuva vastu ta erilist huvi ei ilmuta, olles kui saatusega leppinud.

Rauli kõrval istub tema kuritöödele kaasaaitamises süüdistatav abikaasa Marge, kes on süvenenud oma läptoppi. Marge töötas Viimsi Vee juristina.

Peenete butiikide ja muude poodide müüjad on kohtus tunnistanud, kuidas Vainod ostsid Hugo Bossi riideid, Sony elektroonikat ja ehitusmaterjale.

Arved tasus Tehnoabi, süü­distuse kohaselt kokku rohkem kui 560 000 euro eest. Tehnoabi ise kasseeris Viimsi Veelt suuri summasid toru- ja kraavitööde eest, mida tegelikult ei tehtud. Enne tasumist käisid arved läbi Eensalu laualt.

„Mul polnud hetkekski kahtlust,“ räägib Eensalu. „Usaldasin inimesi täielikult.“

„Miks te normaalset asjaajamist ei nõudnud?“ pinnib prokurör. Ta viitab sellele, et arvetel puudusid tööde tegemise kuupäevad ja objektide nimed.

„Ma nõudsin, aga selle juurutamine läks väga visalt,“ kaitseb Eensalu end.

„Kümme aastat on päris pikk aeg. Miks te selleni ei jõudnud?“

„Üritasime kõigest hingest.“

Kõik oleks nagu selge ja ei ole ka. Õhus on huvitav küsimus: kas Vainod tohtisid vallafirma rahaga endale head elu võimaldada?

Raul Vaino versiooni kohaselt toh­tisid küll ja seepärast ta Tehnoabi juhiks hakkaski. Mehe sõnul luges ta töölepingust välja, et tohib tekitada firmale „lossi“ ehk kahju – kokku 200 000 eurot.

Kuldse töölepingu sõlmis Toivo Eensalu. Viskab ta nüüd oma alluvatele päästerõnga?

Prokurör Savtšenkova ­kuvabki seinal rippuvale ekraanile Raul Vaino töölepingu.

„Oskate te öelda, kelle ettepanekul need tingimused siia said?“

„Raul ise tuli oma ettepanekuga,“ teatab Eensalu.

„Kuidas teie mõistsite, kas see sõnastus lubab juhatajal tekitada firmale kahju?“

Eensalu seda ei kinnita.

Raul Vaino alibi puruneb kildudeks.

MIDA TEEME? Advokaat Aadu Luberg peab enne istungi algust oma kliendi Marge Vainoga nõu.
MIDA TEEME? Advokaat Aadu Luberg peab enne istungi algust oma kliendi Marge Vainoga nõu. Karin Kaljuläte

Toivo Eensalut kuulates jääb endisest tippjuhist mulje kui heasüdamlikust Buratinost, keda kõik ninapidi vedasid. Järgnevast dialoogist selgub, et prokurör seda siiski ei usu.

Savtšenkova viib jutu Viimsi veefirma kahele traktorile. Kus väikest Kubotat hoiti?

„Kopp oli minu puukuuri taga… Et ei saaks vargad kallale,“ hakkab Eensalu oma jutu peale naerma.

„Kas kasutasite koppa oma kinnistul?“

„No ma proovisin ta korra käima panna.“

„Kui kaua see puukuuri taga oli?“

„No vist üle aasta.“

„Kas te suurt koppa olete ka puukuuri taga hoidnud?“

„Ei, mul ei ole nii suurt puukuuri.“

Ühe asitõendina näitab prokurör toitlustusfirma hinnapakkumist.

„Kuidas te selgitate Tehnoabis arve olemasolu, mis kuupäevaliselt käib kokku teie sünnipäeval tellitud toiduga?“

Eensalu ütleb, et maksis sünnipäevapeo eest sularahas.

„Kellega te arveldasite sulas?“

„Kui, siis Rauliga.“

„Te andsite Raul Vainole loa kanda toidu tellimise kulud Tehnoabi arvele?“

„Ei, sellist korraldust pole olnud.“

„Neid üritusi tuleb kogumis juba päris arvestatav hulk,“ ei lase prokurör ennast kõigutada. „Kas see on tavapärane, et töötajate sünnipäevi korraldatakse ettevõtte arvelt?“

Nii kestab see ligi viis tundi. Lõpetades on Savtšenkova ilmselgelt rahul. Eensalu pole midagi veenvalt ümber lükanud.

Väljas on juba pime, kui sõna saab Marge Vaino kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg. Teda huvitab, miks hakati ühel päeval järsku veefirma arveid kontrollima.

„Oli muutunud võim Viimsi vallas,“ vastab Eensalu.

„Mis aastal?“

„Kaksteist,“ hüüab Raul Vaino saalist kaks korda. Keegi ei kuula teda.

„Minule üllatusena tuli võimulolev koalitsioon välja süüdistusega ja nõuti välja Tehnoabi raamatupidamine,“ räägib Eensalu.

„Kas teilt on Viimsi poliitikud küsinud sularaha?“ uurib Luberg.

„Küsitud on muidugi,“ lausub Eensalu ja vakatab. Kimbatuses vaatab ta kohtuniku poole: „Paluks mitte protokollida.“

„Nii ei saa,“ vastab kohtunik Kullerkann.

„Saan ma õigesti aru,“ jätkab Luberg, „et küsitud on, antud ei ole?“

Eensalu mõtleb tükk aega: „Üks episood nägi välja selline, et kui tahad sellise raha eest teid üles sonkida…“

Ta peab silmas 2004. aastal Viimsi valla veetöödeks Euroopa Liidult saadud 13 miljonit eurot.

„… selle eest tuleb tuua osa sellest rahast meile. Et muidu me ei saa sind tööle lasta.“

„See episood toimus umbes millal?“ pinnib Luberg edasi.

Eensalu on tõsises hädas: „Te vaatate kalendrist välja, kes oli vallavanem!“

Viimsi on nagu Harry Potteri võlumaailm, kus tegutseb oma Lord Voldemort, „See-kelle-nime-ei-tohi-nimetada“.

„On katseid olnud veel?“

„On tehtud ettepanekuid asfalteerida teid rohkem, kui seadus ette näeb. Ma olen tänase päevani seda teadmist enda sees hoidnud.“

Luberg halastab ja lõpetab küsimise.

Pärast kuus tundi kestnud ülekuulamist lahkub Eensalu kohtust vaba mehena. Enne uksest väljaastumist pöördub ta oma endiste alluvate Rauli ja Marge poole: „Pidage vastu!“