Wikileaksi-Twitteri skandaal: USA katsub netiprivaatsuse piire
Ligi 200 miljoni kasutajaga Twitteri võrgustikus postitavad kasutajad avalikult kuni 140-tähemärgiseid lühisõnumeid (mistõttu seda hüütakse interneti SMSiks), kuid kasutajad saavad omavahel suhelda ka privaatsete sõnumite abil. USA nõuab Twitterilt kohtumääruse kaudu lisaks privaatsõnumitele ka e-posti aadresse, et paljastada isikud, kellega ta suhelnud on, tema pangaandmeid, krediitkaardiinformatsiooni ja „säutsumiseks" kasutatud IP-aadresse ja suhtlemise aega.
Asi on Wikileaksis
Rahvusvaheline skandaal puhkes möödunud nädalavahetusel, kui Birgitta Jónsdóttir andmete nõudest Twitteri kaudu teada andis ja info rahvusvahelistesse uudiskanalitesse jõudis. Altingi saadik, kes kuulub ka parlamendi väliskomisjoni ja NATO-komiteesse, pöördus esmaspäeval Islandi välis- ja justiitsministri poole, mille tagajärjel kutsuti USA saadik Islandil „vaibale". Ekspressile jõudis kunstnikust, luuletajast ja publitsistist saadik hetkel vaid öelda, et huvi on nii suureks paisunud, et teisipäeval oli tema postkastis 600 teemakohast e-kirja ja mobiiltelefon heliseb lakkamatult.
Tema hinnangul on küsimus palju tõsisem. „Ma olen rahvusvahelise Tiibetit toetatavate parlamendisaadikute ühenduse liige. Mida arvaks maailm, kui Hiina nõuaks mu arvutiandmete üleandmist, põhjendades seda näiteks sellega, et ma toetan terroristlikke munki?" küsib ta.
Birgitta Jónsdóttiri nimi oli ka varem uudiskünnist ületanud, sest ta aitas Wikileaksi juhil Julian Assangel produtseerida kurikuulsa video „Collateral Murder", milles USA helikopteri meeskond tulistas surnuks tsiviilisikud, sealhulgas kaks Reutersi kaastöötajat. Praeguseks on ta Assange´st kaugenenud, sest ei kiitnud heaks Afganistani saladokumentide avaldamist (sest sinna jäid kohati nimed) ning nõudis, et Assange astuks sekssüüdistuste kohtuprotsessi ajaks Wikileaksi juhi kohalt tagasi. Samas tegutseb ta aktiivselt edasi sõnavabaduse ja sõltumatu meedia eestkõnelejana.
Lisaks Birgitta Jónsdóttirile nõuab USA Twitterilt andmeid ka Wikileaksi enda, Assange´i (kes ongi kogu USA aktsiooni keskmes) ja WikiLeaksi kaastöötajate Rop Gonggrijpi ja Jacob Appelbaumi, samuti Wikileaksile väidetavalt üle 250 000 Iraagi memo lekitanud endise USA sõjaväelase Bradley Manningu kohta.
Tõsisem kui paistab
Twitter sõdis USA kohtunõudele tõsiselt vastu. Algselt - juba 14. detsembril 2010 - taotles Virgiania kohus (mis tegeleb ka Assange´ga) andmete tingimusteta üleandmist 3 päeva jooksul, sealjuures ei tohtinud subjektidele sellest teada anda. Twitter vaidlustas selle ning saavutas tingimused, et võib subjektidele nõudest teada anda ning need saavad võimaluse 10 päeva jooksul andmete väljaandmine kohtus vaidlustada. Birgitta Jónsdóttiri sõnul konsulteerib ta praegu sellel eesmärgil USA juristidega. Wikileaks teatas, et juhul kui andmete paljastamist ei peatata, saab USA ka kõigi Wikileaksi 637 000 jälgija nimed teada. Aega on jäänud vaid mõni päev.
Islandi siseminister Ögmundur Jónasson ütles Islandi Rahvusringhäälingu vahendusel, et „kui välisriik nõuab Islandi kodaniku, rahvasaadiku kohta eraelulist infot, on see väga tõsine asi." Samuti tõstatab see tema sõnul ka sõna- ja isikuvabaduse küsimuse laiemalt.
Birgitta Jónsdóttiri sõnul pole ta midagi seadusevastast teinud, tema vastu pole algatatud mingit uurimist ning andmete nõue seega enam kui kummaline. „Ma kardan, et mulle tahetakse sellega mingi sõnum saata," ütles ta Twitteris. Esmaspäeval muutis ta oma lennuteekonda Kanadasse, kus ta pidas teisipäeval ettekande pressivabaduse kohta - algselt pidi ta sinna lendama läbi USA, kuid lendas igaks juhuks Inglismaa kaudu. Suvel on ta kutsutud esinema USAs toimuval rahvusvahelisel sõnavabadusele pühendatud foorumil - kuid ei tea veel, kas tal see üldse võimalikuks osutub.
Saadiku sõnul on ta veendunud, et isiklike andmete üleandmist nõuti ka Facebookilt, Google´lt ja Skype´lt kes ilmselt nõustusid seda vaidlustamata. Seni pole internetihiiud seda kinnitanud ega ümber lükanud - ega ilmselt saakski seda teha, arvestades Twitterilt algselt nõutud salastuskohustust. Kui Twitter poleks seda vaidlustanud, et ei teaks maailm sellest siiani midagi.
Valik Birgitta Jónsdóttiri säutse Twitteris:
- 7.01: USA valitsus tahab kõiki mu säutse ja palju enamatki alates 1. novembrist 2009. Kas nad taipavad, et ma olen parlamendi liige?
- 7.01: Ootan juriidilist nõu, enne kui teen sellest rahvusvahelise küsimuse:)
- 7:01: Arvan, et mulle saadeti sõnum, peaaegu, nagu keegi hingaks telefonitorru...
- 7:01: Infonõue Twitterilt käib ka mu isikliku suhtluse kohta, mitte vaid säutsude kohta. Helistan kohe Islandi justiitsministrile.
- 7.01: See on minu töö tõttu vabatahtlikuna ja Wikileaksi toetamise pärast
- 7.01: Ilmselt ületaks uudiskünnist, kui Islandi justiitsministeerium teeks sarnase infopäringu USA Esindajatekoja liikmete kohta
- 8.01: Rääkisin justiitsministriga - ta viib end praegu asjaga kurssi
- 8.01: Täna rääkisin välisministriga, justiitsministriga ja parlamendi eesistujaga: tuleb lisa
- 8.01 Eile hilisõhtul rääkisin USA juristidega - saan esmaspäeval juriidilist nõu
- 9.01 Upun ekirjadesse, milles palutakse intervjuud - tahaksin kõigile vastata - sellistel päevadel oleks abiline teretulnud
- 9.01 Ma pole ühtki seadust rikkunud. Ma ei süüdista juhtunus Twitterit - tänu neile on kohtu nõue avalik, ma tean sellest, ja ma saan midagi teha
- 9.01 Pange tähele, et arvatavasti said Google ja Facebook sarnased salajased USA kohtu nõuded. Nad ei kommenteeri. Kas nad nõustusid vargsi?
- 9.01 Islandi välisministri sõnul on USA kohtunõue Isandi parlamendi liikme Twitteri-konto andmete kohta vastuvõetamatu ja põhjendamatu
- 09.01 Lendan homme Kanadasse, pean Samaras ettekande infovabaduse kohta
- 10.01 Liigun lennujaama - pean Islandist Kanadasse lendama Londoni, mitte USA kaudu
- 10.01 USA valitsus üritab kriminaliseerida info lekitamist ja sellise info avaldamist, riputades ajakirjanike pea kohale kirve
- 10.01 Jõudsin ilusti Kanadasse, polnud mingeid probleeme. Kohtun siin mõnede väga huvitavate inimestega.
- 10.01 Kui kohtunõude eesmärk oli mind hirmutada - siis see ebaõnnestus:)
