Sel päeval oli ilus sinine taevas. Mõned pilved liikusid, meri oli - nagu meenutab rühmaülem Jaanus Karm (28) - sile nagu plekk.

Mõned minutid enne keskpäeva astus luurerühm Suur-Pakri saarelt neljateistkümnekraadisesse vette.

Rühmaülem ütles, et kes ei taha tulla, need jäägu saarele, hiljem saadame paadi järele. Kõik tulid. Kõik usaldasid oma ülemat ja usaldasid oma rühma. Üks poiss rühmas ei osanud ujuda, ka tema astus vette.

Kahe kolmekümnemeetrise köie vahele oli iga kahe meetri tagant seotud õhku täis kummist veemahutid. Köite vahele paigutati relvad ja seljakotid.

Kõik olid heas tujus, tehti nalja. Rühma peale oli meestel külmarohuks kaasas pool liitrit brändit, iga mees sai lonksu ja kõik paistis sujuvat libedalt.

Siht võeti Risti raadiomastist käelaba võrra vasakule.

Avalehele
12 Kommentaari
Loe veel: