Ühel 2011. aasta jaanuaripäeval istus Andresoo oma Solarise keskuse kontoris ja vaatas pingsalt arvutisse.
Millal ometi? Millal ometi ilmub ekraanile tulp, kust on näha, et saabunud on klient? Inimene, kes on läinud ostukeskusesse, tahtnud osta midagi kallist, kallimat kui tema rahakott kohe samal päeval võimaldaks, ja sõlminud järelmaksulepingu? Esimest päeva oli Andresoo ja Põldoja firma Cofi turul järelmaksutootega ja Andresoo ootas esimest klienti.
Mingil hetkel ta kannatus katkes. Ta läks E-Luxi kodutarbepoodi ja ostis Jura kohvimasina. 870eurose aparaadi soetamiseks sõlmis Andresoo järelmaksu-lepingu iseenda firma Cofiga.
Kohvimasin töötab siiamaani. Cofist on tänaseks saanud Inbank ning sellel on üle 120 000 kliendi. Iga päev sõlmitakse 200 uut lepingut.
Aga algus oli raske. 2011. aasta esimeses kvartalis, kui Cofi oli just turule tulnud, sõlmiti 45 lepingut. Mõnel päeval ei tulnud ühtki klienti.
Kuid kulud jooksid: esimesed inimesed oli tööle võetud, kallis IT-lahendus välja töötatud, investoritele lubadusi antud. „Kui me midagi sellega õppinud oleme, siis ennekõike kannatlikkust," ütleb Priit Põldoja.
Esimene aasta vaeveldi kahjumis. Omadega mäele jõuti alles 2012. aastal. Täna kuulub Inbankile 20 protsenti järelmaksuturust.
Nii Põldojal kui Andresool on mõlemal Swedbanki taust.
Põldoja töötas Swedbankis kümme aastat. Kui ta 2008. aastal sealt lahkus, kandis see veel nime Hansapank. Põldoja tõusis Hansapank Eesti peadirektoriks. „Hansapank tahtis olla kõiges parim!" ütleb Põldoja. Andresoo on Swedbankis töötanud mõnevõrra vähem - umbes viis aastat juhtis ta Hansa Varakindlustust.
Kriisiaegne ja -järgne pangandus polnud kerge koht töötamiseks. Kõik kartsid riske võtta. Juhtimises dikteerisid järjest enam Rootsi emapankurid.
Keset kriisi polnud paljudel riskijulgust oma äri alustada. Järelmaksuturu-le siseneti keerulisel ajal. Majandus oli kukkunud, inimesed paanikas.
„Kahanevale turule sisenemisel on omad plussid," ütleb Põldoja nüüd. „Turg on vähem küllastunud, tegijad tõmbuvad ärist välja (Swedbank lahkus järelmaksuärist 2013. aastal) ja tekib tühja ruumi. Uued äriideed tekivad tihti seal, kus turg hakkab langema."
Viis aastat tagasi käisid Andresoo ja Põldoja lapsed samas tennisetrennis. Ühel 2010. aasta veebruaripäeval lapsi trennist oodates veeres jutt visioonidele.
Andresoo oli juba mõnda aega unistanud, et teeks oma firma. Ettevõtte, mis annaks järelmaksu. Pangajuht Põldojale näis idee sümpaatne.
Hakati nuputama ja tegutsema. Millist IT-lahendust on vaja? Kust leida omakapital ja raha, mida välja laenata? Säästud olid mõlemal mehel olemas, aga...

Monaco investorid paati
Alguses panustati läbirääkimistele Eesti investoritega, kuid need ei võtnud vedu.
Siis trehvas Põldoja ühel õhtul Bocca restoranis õhtusöögil kaht tuttavat Monaco itaallast. Kui nad pärisid, millega Põldoja tegeleb, rääkis ta neile plaanist lükata käima krediidiettevõte.
Itaallased soovisid investeerida Eesti kinnisvarasse, kuid juba paari kuu pärast löödi käed. Peatselt oli itaallaste toel koos poole miljoni euro suurune omakapital pluss viis miljonit eurot väljalaenamiseks. IT-eksperdid hakkasid välja töötama internetilahendust.
Põldoja ja Andresoo tahtsid, et nende järelmaks oleks parem ja kiirem kui kõikidel konkurentidel. Et laenuotsuse teeks arvuti vaid mõne sekundiga.
Toona turul tegutsenud järelmaksu-pakkujad vajasid otsuse langetamiseks 15-20 minutit. Aga kaupmehe jaoks on palju parem, kui järelmaksu otsus sünnib ruttu. Sest kui see võtab liiga kaua, võib klient ümber mõelda ja poest minema jalutada. Veel hullem - minna teise poodi ja teha ostu hoopis seal.
Kaupmehe jaoks pakkus Cofi olulist ajavõitu. Järelmaksuotsuseid hakkas langetama arvuti. Kähku kontrollis süsteem pensioniregistrist, kas inimesel on nii suur sissetulek, nagu ta väidab endal olevat, ja kui kaua on ta seda sissetulekut teeninud.
Kontrollis võlgnevusi ja hindas sotsiaaldemograafilist profiili - näiteks
naised vanuses 35+ on paremad võlgade tagasimaksjad kui noored mehed.
Väga hea finantskäitumisega on saarlased. Ega Andresoo ja Põldoja kõiki saladusi, mida arvuti krediidiotsuse langetamisel arvesse võtab, reeta ei tahagi.
Teine Cofi tugevus oli see, et firma hakkas järelmaksu pakkuma mitte enda kaubamärki reklaamides, vaid justkui kaupmehe nime alt. Seega - reklaamida ei tulnud mitte Cofi järelmaksu, vaid näiteks Sportlandi, Rademari või Plasto järelmaksu. See meeldis kaupmeestele ja võimaldas Cofil kokku hoida turunduskuludelt.

PINKS SAI HÄSTI SELGEKS: Priit Põldoja ja Jan Andresoo veetsid aega kontoris lauatennist mängides, kui ettevõtte esimestel tegevuskuudel kliente ja tööd ootasid.

Tundub geniaalselt lihtne, kuid ometi oli Cofi algus raske. Cofist välja sirgunud ja sel kevadel pangalitsentsi saanud Inbanki ruumides - need asuvad Kalamajas Niine tänaval samas hoones koos filmitegijate, disainerite ja arhitektide ruumidega - paikneb väike pinksilaud. See on ajaloolise tähtsusega - selle taga mängisid Andresoo ja Põldoja pingpongi, kui nad ettevõtte esimestel tegevuskuudel kliente ja tööd ootasid. Mõlemad said pingpongi väga hästi selgeks.

Rõhuvad oma tugevusele
Inbank ei soovi saada suureks universaalpangaks, mis pakub kõike - pangaautomaate ja maksete tegemist, kodulaenu, elukindlustust, krediitkaarte.
„Parem on keskenduda kahele-kolmele tugevusele, olla pigem omas nišis eesrindlik kui laialt keskpärane," ütleb Andresoo.
Eestis ahvatletakse kliente kolmeprotsendilise aastase hoiuseintressiga.
Inbank panustab kasvu ka välismaal. Mullu detsembris käivitati äri Lätis, kus on juba 5000 klienti.
Pangal on praguseks veerandsada töötajat Eestis ja kümme Lätis. „Kui laieneme välismaale, võtame tööle kohalikud ja katsume neid hästi motiveerida, sest nemad tunnevad olusid," ütleb Põldoja.
Lisaks finantssektorile on Põldoja ja Andresoo kätt proovinud muudeski valdkondades. 2012. aastal, kui elektriturg avanes, asutasid nad elektrimüügifirma, mille müüsid hiljem Alexelale. Nad on investorid e-poodidele makselahendusi pakkuvas idufirmas. Põldoja on ka moelooja Reet Ausi Ausa Disaini investor.
Mis on ettevõtlus? „Parim ingliskeelne definitsioon on selline - known input and uncertain output," ütleb Põldoja. Ta räägib, et ettevõtja on ebakindluse absorbeerija. Ta paigutab ettevõttesse oma säästud, aja ja võtab riske. Tulemus on ebakindel - tööd peab tegema, aga õnne peab ka olema.
Õnne on inbankuritel jätkunud. Kuid ennekõike oli (eriti itaallastest investorite jaoks) hästi läbi mõeldud, lihtne ja geniaalne nende äriplaan. Oma äriga jätkasid Andresoo ja Põldoja tegutsemist valdkonnas, mida tänu aastatepikkusele töökogemusele hästi tundsid.
Nende bürooruume ehib moodne kunst - Merike Estna, Kaido Ole, Andris Vitolins. Sisekujunduse autor on suuresti Põldoja ise - ta on seejuures eelistanud Eesti disaini.