Ebaseaduslikud sissetungurid ei lähe Saksamaalt ära: Tuneesia ja Maroko mängivad kurte

Der Spiegel on näinud Saksa valitsuse dokumenti, mis kaebab, et Põhja-Aafrika valitsused "ei võta toru".

Väljaanne kirjutab, et Saksamaa tahab välja saata 1200 tuneeslast, kes ei kvalifitseeru varjupaigasaajaks. 1200 asemel on õnnestunud tagasi saada vaid 6, sest Tuneesia saatkond Berliinis ei reageeri. Saatkond saaks sõrmejälgede järgi kohe tuvastada, millise saatusega rändajaga on tegu ja kas Saksa võimudele on oma tausta kohta ka valetatud.

"Äärmiselt raske on saatkonnaga kontakti saada," kurdavad saksa ametnikud.

Sama äkki on sakslasi blokkima hakanud ka Alžeeria saatkond. Saksamaa on otsustanud viivitamatult välja saata 2000 alžeerlast. Kuid sellele teele tekib järjest takistusi: juriidilised segadused, humanitaarsed kaalutlused ja lihtsalt arusaamatused. Ainult 24 alžeerlast õnnestus mullu välja saata. "Saatkond ei tee üldse koostööd," kirjutatakse Berliini ametnike dokumendis.

Rahvusvahelise õiguse järgi tegelevad riikide saatkonnad asukohamaas oma kodanikega. Aafriklastele see ei paista kehtivat.

Ka Maroko mängib Saksamaa kannatusel. Kui Saksa politsei toimetab Maroko saatkonda immigrantidelt ära võetud aegunud passid, võtab saatkonnal mitu kuud, et oma kodanikele uued anda. "Mõnikord venib see aeg igavikuks," märgib dokument. Kuni kehtivat passi ei ole, ei saa isikut üle piiri saata.

"Saksamaa on jõuetu oma seadusi ellu viima," järeldab Der Spiegel. Tavaliselt tasakaalukas ajakiri kasutab sõnu "kaos" ja "impotents".

Võimud tahavad välja saata tuhandeid sobimatuid inimesi, ent Vahemerega piirnevad Põhja-Aafrika riigid (ehk nn Maghrebi rannik) on justkui üheskoos otsustanud oma kodanikke mitte tagasi võtta.

Saksamaalt on alates 2010. aastast igal aastal lahkuma sunnitud 8000-10 000 inimest, mullu tõusis see hulk 18 360-ni.