Pärast edukat messi, kus Eesti kirjanikele ja kirjandusele pöörati suurt tähelepanu, toimus 13.-14. aprillil Eesti kirjandusele pühendatud festival EstLitFest, mis peeti Notting Hillis Coronet Print Roomis. Eesti Kirjanduse Teabekeskuse korraldatud festivali käigus rääkisid paljud Londonisse sõitnud Eesti kirjanikud ja luuletajad kahe päeva jooksul oma teostest, analüüsiti Jaan Krossi loomingu tähtsust Euroopa kontekstis, toimusid inglise keelde tõlgitud Eesti autorite teoste esitlused, arutleti nii Euroopa tuleviku kui pärastsõjaaegsete valusate teemade kajastamise üle kirjanduses. Doris Kareva ja Kristiina Ehin lugesid oma luulet, kuulati Eesti džässi ja ka rahvamuusika põnevaid töötlusi. Festivalil käis palju külalisi, toimus ka lõbus lastehommik Londonis elavatele Eesti lastele.

EV 100. aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa külastas Londonis toimunud Eesti kirjandusele pühendatud üritusi ja ütles: “Seda pinda oleme juba aastaid ette valmistanud. Ei usu, et oleksime Eesti kirjandusele kunagi varem Euroopas nii suurt tähelepanu saanud.” Kirjanduse puhul on kirjandusürituse ja sellest saadava kasu vahe eriti pikk. Kui keegi märkas messil Eesti kirjaniku raamatut või mitu Eesti lasteraamatut selle tulemusena endale kirjastamislepingu saaavad, seda näeb alles aastate pärast, märkis ta.

“Lähtudes tunnetuslikust kogemusest, sellest, mida ma ise näinud olen võib öelda, et oleme hallist tsoonist välja astumas,” ütles Jaanus Rohumaa. “See, et kirjanik Andrei Ivanov seisab suveräänse ja võrdsena Eesti kirjanike rivis, näitab meie kultuuri küpsust ja julgust. Meie sõnum on see, et Eesti on täiesti normaalne saja-aastane Euroopa riik, kus kõik kaunid kunstid on hästi arenenud, mis on ka NATOs ja Euroopa Liidus… aga tegelikult oleme lihtsalt üks normaalne riik, mis ajab rahulikult omi asju ja need tulevad meil päris hästi välja.”
Eesti kirjanduse tõlkija Adam Cullen Eesti messiboksis.

EV 100. aastapäeva rahvusvahelise programmi juht Jorma Sarv lisas: “Kõige suurema rõõmuga võtame mütsi maha nende tegijate ees, kes on Londonis toimunud ürituste nimel maksimaalselt pingutanud. Kui oled ükskord saanud nö klubisse sisse, siis järgmine kord on enesekindlus juba hoopis teine. See kehtib ka Londoni raamatumessi kohta, kuhu 2000ndate aastate alguses tuldi Eestist ukselaiuse stendiga ja tänavu oli Eesti messi peakülalise rollis.”

Jaanus Rohumaa lisas: “Oma riiki peamegi ju selle nimel, et meil tekiksid taolised võimalused Eesti kultuuri näidata. See on meie põhiseaduse esimese sätte täitmine täiel määral. Ma olen selle üle väga õnnelik!”