THI kaotas kihlveo ja kui keegi arvab, et on kusagil näinud fotot või videot sellest, kuidas Boeing Pentagoni sisse lendab, siis ta eksib: meie ameerika liitlased ei ole selliseid pilte avalikustanud. Kuigi pommiks muutunud lennuk sõitis Washingtoni suunas USA lennudispetšerite teadmisel üle 40 minuti!

Aastate kaupa jälgisin, kas New Yorgi kohus (ja selles linnas ju kõige suurem tapatalg toimus) võtab üldse arutada kannatanute ja hukkunute perede hagid. Peab ju olema võimalik ka mingi vaba, valitsusväline uurimine mõrva asjaolude kohta. (Ametlik Kongressi komisjoni raport, mis avaldati, jättis mitmed teemad välja, näiteks selle, mis riigiga olid seosed lennukikaaperdajatel ja selle, et kokku kukkus ka kolmas kõrghoone aadressil WTC 7, mis üldse lennukitabamust ei saanud.

2011. aastal lugesin ja kiitsin takka Ameerika suursaadiku südile kinnitusele, et terroristid igal pool maailmas tuleb kohtu ette tirida. Siin see on:

"Tasub meenutada, mida ütles Ameerika Ühendriikide uus suursaadik Michael C. Polt intervjuus Postimehele: “Ehkki me kutsume ka praegu toimuvat terrorismivastaseks sõjaks, on meie eesmärgiks alati inimesed vastutusele võtta. Kasutan seda terminit, kuna see ongi täpselt see, mis on meie eesmärk. Vastutusele võtmine tähendabki seda, et keegi tuuakse kohtu ette, esitatakse olemasolevad tõendid ja siis tehakse ettenähtud protseduuri jälgides otsus."

Ja siis ootasin aastate kaupa, et Guantanamos piinatud Khalid Mohammadi ja ta väidetavate kuriteokaaslastega nii ka tehtaks. Siiamaani ootavad seda vist veel idealistlikumad "agarate koalitsiooni" riigid Ida-Euroopast, kes omal ajal Vilniuse deklaratsioonis toetasid USA sõjalist kallaletungi Iraagile."

Artikkel ilmus algselt septembris 2011.

Möödunud nädal oli New Yorgi lõunarajooni kohtunik Hellersteinile töörohke. Hämmastava järjekindlusega tõrjus Alvin K. Hellerstein kõrvale sadade kannatanute sugulaste hagid. Mõnest üksikust perekonnast, kes valuraha vastu võtta ei tahtnud, saadi lahti aastaid kestnud vintsutamise tagajärjel.

“See oli mõrv. Me ei saa sellest kunagi üle. Me võitleme tõe eest… Loodan et peab ju olema inimesi kes tõde teada tahavad.“ — ütles katastroofis hukkunud Mark Bavise ema Mary Bavis. Ta ei soovinud saada kuni 2 miljoni dollari suurust valuraha, mida kohtunik Hellersteini abi riiklikust fondist maksis kõikidele kannatanute peredele, kes avalikust kohtupidamisest olid nõus loobuma. Kõik lõpuks olidki.

“See ebardlik õigussüsteem on nõnda korrumpeerunud,” kurtis leseks jäänud Ellen Mariani. Igaüks võib näha Youtube videot Ellen Mariani tõotusega, et ta ei lepi mingi rahalise kompensatsiooniga oma abikaasa eest, vaid soovib teada, kuidas võisid lennu- ja julgeolekuorganisatsioonid sel septembripäeval 10 aastat tagasi nii mädad olla ning kes vastutab.

Esimese asjana käskis kohtunik sellistel hagejatel karistuse ähvardusel vait olla. “Hagemine kohtus ei too teie sugulasi elule tagasi,” põhjendas Hellerstein. Raske on aru saada, milliseid õiguslikke järeldusi see tooks, kui kõik maailma esimese astme kuritegude kohtunikud sellise põhjendusega kohtupidamist vältima hakkaks.

Proua Ellen Mariani jäigi vait, nagu kohus oli käskinud, ja oma õigust nõudma kuni möödunud nädalani jäigi ainult Mary Bavis.

Ent 21. septembril kirjutas Baviste pere avalikus kirjas, et “kohtus ei hakata kunagi rääkima tõde sellest, mis viis 11/9 sündmusteni” ja et perekonda sunniti võtma vastu kohtuväline kompromiss United Airlinesi ja ühe lennujaama turvafirmaga. Hukkunud Mark Bavis oli United Airlinesi lennu 175 pardal, kui too Maailma Kaubanduskeskuse torni lendas.

“Kohtunik Alvin Hellerstein muutis ühe kavala suletõmbega ära meie kohtuavalduse aluse. Me hagesime lennufirmat ja julgeolekufirmat surma põhjustamise pärast suurte hooletusvigade tõttu. Kohtunik muutis selle mingiks riikliku seadusandluse vigade otsimiseks. Sellega ignoreerib kohtunik täiesti saja-aastast traditsioonilist lennundusõigust. Ühesõnaga, kohus tömbistas meie kohtuhagi ära. Kuna meie pere keeldus igasugusest kohtuvälisest kokkuleppest nii pika aja vältel, siis jõudsid meie advokaadid Motley Rice büroost teha kõige hoolsama uurimistöö selle kohta, kuidas lennu- ja turvafirmad nii haledalt lasksid mõrvaritel toimetada nendel nädalatel ja kuudel enne 9/11 tapatööd. Meie advokaatidel on kümme korda rohkem materjali 9/11 katastroofi kohta kui valitsuskomisjonil. Tahaksime, et see teave saaks avalikuks neile, kes sellest hoolivad. Meie süsteem on selgelt katki, ja saba liigutab koera, kui lennufirmadel on võim föderaalse Lennuagentuuri üle, eriti kui on välja kuulutatud kõrgendatud terrorismioht. Keegi Washingtonis peab lõpuks tegutsema hakkama ja vastavad inimesed vastutusele võtma,” kirjutab Baviste perekond kirjas teistele kohtu poolt tõrjutud 9/11 ohvrite perekondadele mõeldud lõigus oma avalikus kirjas.

Lisaks sai seesama kohtunik möödunud nädalal ka teise töövõidu. Maailma kaubanduskeskuse hoone nr. 7, 47-korruseline büroomaja paljude riiklikult tähtsate asutustega, kukkus kümme aastat tagasi toimunud lennukikatastroofide päeva pärastlõunal kokku ilma, et oleks lennukitabamust saanudki.

Kuna kokkukukkumine jättis paljudele päästetöötajatele ja hiljem ka video vaatajatele mulje, nagu oleks tegu hariliku vana maja õhkamisega lõhkelaengute abil, siis oleks kahtlemata paljudel olnud huvitav jälgida selle purustustöö arutamist kohtus. Mida kohtult ka juba pikka aega soovis firma Consolidated Edison Company, kellele kuuluv elektrigeneraator hoone nr. 7 keldris hävis. Meenutame, et esimeses intervjuus peale 9/11 tragöödiat ütles hoone omanik Larry Silberstein, et “maja tuli maha võtta”. (Hiljem nimetati seda keelevääratuseks.) Seega oli Edison Companyl põhjust küsida, kellel oli hoone hävingust eelteadmine ehk kes on süüdi vara hävinemises.

Associated Press teatas reedel, et kohtunik Hellerstein kirjutas alla korraldusele kohtupidamise ärajäämise kohta, kuna terroristide poolt 9/11 aset leidnud tegevused olid “veidrad ja ebatõenäolised” (strange and improbable). Ka elektrifirma hagi olevat liiga laiaulatuslik, et seda kohtus arutada.

Tasub meenutada, mida ütles Ameerika Ühendriikide uus suursaadik Michael C. Polt intervjuus Postimehele: “Ehkki me kutsume ka praegu toimuvat terrorismivastaseks sõjaks, on meie eesmärgiks alati inimesed vastutusele võtta. Kasutan seda terminit, kuna see ongi täpselt see, mis on meie eesmärk. Vastutusele võtmine tähendabki seda, et keegi tuuakse kohtu ette, esitatakse olemasolevad tõendid ja siis tehakse ettenähtud protseduuri jälgides otsus.”