Reede, 6. detsember. Eesti olümpiakomitee (EOK) peasekretär Siim Sukles kiirustab nädala viimase tööpäeva õhtul koju, et poeg jalgpallitrenni viia. Ta käivitab auto ja kuni mootor soojeneb, viskab pilgu oma nutitelefonile.

Sukles näeb, et Rahvusvahelisest Olümpiakomiteest (ROK) on tulnud e-kiri märkega urgent. Kiireloomuline. Selliseid kirju saab Sukles tihti, tavaliselt pole seal midagi erakorralist, sest ees ootavad Sotši olümpiamängud.

Sukles teeb meili telefonis lahti, aga sõnumiga on kaasas viis dokumenti ja need on telefonis avamiseks liiga mahukad.

Kodus loeb Sukles kirja arvutist. Ta avab kaks faili, need on täis keerulisi meditsiinitermineid. Kolmandat faili ta avada ei jõua, sest poiss on vaja trenni viia, kuid asi on niigi selge – Kristina Šmigun-Vähi Torino OMil võetud dopinguproovi kordusanalüüs (õieti selle A-proov) on andnud positiivse tulemi.

Sukles helistab kohe EOK presidendile Neinar Selile: “Vaata meili!”