© Guardian News & Media

Sissetulekute võrdsus ei ole teema, mis tavaliselt Austraalia lahtiste ajal palju mõtteainet pakub, kuid nagu ülejäänud ühiskonnas, on ebavõrdsus ka tennises pead tõstnud. Koos sellega arutatakse ka vajadust rohkem töötajaid ametiühingutesse kaasata.

Kerge on hukka mõista Novak Djokovici, kes teadaolevalt kutsus eelmisel nädalal üles looma uut mängijate ametiühingut, mis lööks lahku ATPst - organisatsioonist, mis esindab tennisiste ja korraldab turniire -, et mängijad saaksid endale suurema osa turniiride käibest.

Veel rohkem raha? Ja seda räägib mees, kelle teenistus karjääri jooksul on 90 miljonit eurot ja kes mängib turniiril, kus esimeses ringis kaotaja teenib 39 000 eurot.

Kuid need arvud varjavad profitennise tegelikku lugu.

Tennis toetub sadadele mängijatele, kes eales tuhkagi ei võida ja loobuvad alast kulude ja võimetuse tõttu sellega ka tegelikult elatist teenida. Profitennis, nagu teised elukutsed, koosneb töötajatest, kellele laiem avalikkus üldiselt tähelepanu ei pööra

AFP/Scanpix
Melbourne Parki peaareeni asemel leiab enamik mängijaid end sellistest glamuursetest paikadest nagu Elizabeth. Seal mängivad nad Playfordi linna rahvusvahelisel tenniseturniiril, mille võitja teenib 8800 eurot. Kaotad esimeses ringis - ja poolte mängijatega juhtub see tenniseturniiril alati - ja tšekk on 635 euro väärtuses.

Kuigi tippmängijate teenitavad rahanumbrid on suurepärased, on kukkumine järsk ja võrreldav teiste populaarsete individuaalaladega.

Vaid paari kohaliku tenniseklubi silme all mööda tenniseväljakut lippamine ei ole tavapärane arusaam profitennisest, kuid see on tennisetuuri aluseks. Kõik mängijad ringlevad enne futures´i ja challengeri turniiridel, kuni nende edetabelikoht on piisavalt kõrge, et mõne ATP võistluse valikturiirile pääseda. Kuid see nõuab palju raha.

Tegelikult on see karm elu. Miks keegi selle teekonna ette võtab, on minu jaoks arusaamatu. Veidi rohkem kui 200 meest teenivad aastas üle Austraalia keskmise palga, aga ometi oleks ATP tuur ilma kohvrite otsas elavate ja väiketurniiridel osalevate mängijateta kõhetu.

Langus mängijate teenistuses on karm - eriti kui võrrelda seda teise individuaalalaga nagu golf.

USPGA tuuril teenisid 130 meest rohkem kui ATP tuuri 2017. aasta 50 parimat mängijat.

2017. aastal teenis 42 meest ATP tuuril rohkem kui miljon dollarit, golfi USPGA tuuril sai samaga hakkama 102 meest. Seejuures ei võta viimane näitaja arvesse European Touri, kus teenis 40 mängijat teenis rohkem kui miljon dollarit. Möödunud aasta PGA Touri paremuselt 150. teenija oli Michael Thompson, kelle arvele kogunes 568 991 dollarit. ATP Touril oli sama edetabelikohaga mängija sakslane Yannick Hanfman, kes viis aga koju 144 674 dollarit.

Jah, see on ikkagi palju raha - kaks korda rohkem kui Austraalia mehe keskmine aastapalk. Kuid kui Thompson võitis selle raha mööda Ameerika Ühendriike reisides, siis Hanfmann mängis 2017. aastal 16 erinevas riigis - alates kodusest Saksamaast ja lõpetades USA, Jaapani, Hiina, Mehhiko, Kasahstani ja Panamaga. 860 dollari teenimise nimel Panamasse reisimine tundub väga suur ettevõtmine.

Sellest piisab, et unistad tulevase lapse puhul pigem golfi- kui tennisemängija karjäärist.

Kuid pidagem hoogu … esmalt on siiski parem, kui te ei eeldaks, et teile sünnib poisslaps. Kui ta on tüdruk, siis on tennis õige valik. Naistennisistid teenivad pidevalt paremini kui nende golfikolleegid.

2017. aastal teenis maailma 100. parim naistennisist 368 628 dollarit - seda nii üksik- kui ka paarimängude abil - võrrelduna 98 261 dollariga, mille teenis parim naisgolfar USA LPGA tuuril. Viisakas summa muidugi, kuid mitte nii palju, et saaksite ise lapse teenistuse najal unistatud pensionile jääda.

Meeste ja naiste tennises on sissetulekute võrdsus tõepoolest üpris selge - vaid Roger Federer ja Rafael Nadal paistsid 2017. aastal silma kõrgema teenistusega kui nendega samal tasemel olevad mängijad naiste arvestuses (muidugi ei arvesta me siinkohal sponsorlepingutega).

Seevastu golfis teenivad parimad mehed astronoomiliselt suuremaid summasid kui nende naiskolleegid. PGA touril teenis 41 meest enam kui parim naine LPGA tuuril. Samas tennises leidus 2017. aastal vaid kolm meest, kes said auhinnarahasid rohkem kui naiste parim Venus Williams.

Selle muutmiseks ei saa palju ette võtta. Mehed ja naised on alati mänginud suure slämmi turniire samaaegselt, see aga ei ole golfiturniiride puhul võimalik. Ja see ei ole ka probleem, kui sa just ei ole meestennisist, kes arvab, et ta väärib naistest rohkem.

Ma ei ole kunagi olnud suur “meestele peaks rohkem maksma, sest nad mängivad viie setini” argumendi pooldaja. Tõsiasi on, et kui naised turniirilt ära võtta kaotaksid suured slämmid kiiresti oma sära. Põhjus, miks tennisest muidu mitte hoolivad inimesed siis kahel nädalal seda jälgivad, peitub ürituse tähtsuses - ja suured slämmid on tähtsad just seetõttu, et sellel osalevad nii mehed kui naised.

Sarnaselt on kergejõustik alati olümpiamängude suurim ala, kuid väiksemaid alasid olümpialt välja jättes oleks tegu vaid kergejõustiku maailmameistrivõistlustega, mis enamikele inimestele vaevu korda lähevad.

Tennisemängijatele suurema teenistuse võimaldamine väärib kaalumist. Kuid nagu kõikide sissetulekutega, ei ole probleem tippudes, vaid ebavõrdsuses. Ja kuigi tennis on soolise ebavõrdsuse küsimusega hästi toime tulnud, on vahe parimate ja halvimate teenijate vahel jätkuvalt tohutult suur.