Peamine põhjus miks mina ja mu lapsed tahavad GAGis õppida on selle kooli tugev kultuur. Kool kus õppimine, areng ja inimlikud väärtused on tähtsad.

Loen GAGi lastevanemate pöördumist, mis räägib nagu keegi tahaks GAGi lõhkuda. Pealkiri ja tekst ei lähe omavahel kokku. Ka pöördumine ise on loogikavigu ja vastuolusid täis.

Koolil on kitsas. Koolil on vaja uut hoonet, vaja on laieneda. Laienemist nimetatakse lõhkumiseks?

GAG on Eesti vanim kool. Ilmselt Eesti parim kool. Üle elanud kaks ilmasõda ja nõukogude võimu. Ja mitte lihtsalt üle elanud vaid pidevalt kasvanud ja arenenud. Olnud ja jäänud parimaks. Nüüd korraga on kasvamine halb?

Koolil on vaja uut maja. Aga 800 meetri kaugusel olev maja on liiga kaugel, parem oleks maja mis on 100 meetri kaugusel? Tartu Ülikooli majad on üle terve linna laiali, kilomeetrite kaugusel. Mõned majad isegi teistes linnades. Kellelelgi pole siiani tulnud pähe nimetada seda ülikooli vaimu lõhkuvaks.

Kõik saavad aru, et GAGil on traditsioonid, vaimsus, kultuur. Kust tuleb mõte, et organisatsioonikultuuri kannavad majad ja seda määrab majade suurus ja vahekaugus??

GAGi kooliperet nimetatakse elusaks organismiks ja siis võrreldakse seda üsna labaselt piimatünniga, millele vett peale kallatakse. Kes on see vesi – uued õpilased ja uued õpetajad? Väga küüniline suhtumine, pidada ennast koorekihiks ja kõiki teisi endast lahjemaks.

Vähe sellest, et küüniline, kahjuks ka läbi ja lõhki vale. Organisatsioon ei ole selle liikmete mehhaaniline segu.

Kui GAGi koolipere oleks tõepoolest nagu vahukoorekauss, siis kõik kes vähegi organisatsioonikäitumisest midagi jagavad, teavad, et lisatud vesi muutub vahukooreks.

Tegelikkuses toimib protsess täpselt vastupidi – tugeva kultuuriga organisatsioon kujundab uute liikmete väärtushinnanguid ja käitumist. Organisatsioonikäitumise põhitõde on „tugevam kultuur neelab alla nõrgema“. Tugevat kultuuri ei ole võimalik murda isegi suure hulga võõraste lisamisega. Eesti keel ja kultuur jäid püsima vaatamata sellele et pool elanikest olid võõrad. Oleks jäänud ka siis, kui 80 protsenti oleks olnud võõrad. See on nagu leivategu – piisab peotäiest juuretisest, et uus laar oleks sama hea kui eelmine. Selle kõrvale panna väide, et 800 meetri kaugusel olev maja tapab GAGi... ei ole tõsine!

Nagu ka ei ole tõsine mõte, et teeme parem uue kooli. Juba vanad eestlased teadsid, et s***a tuleb panna ikka sellele taimele, mis kasvab.

Ja üldse - piinlikust tunda, muretseda, vastu olla, seisma panna on lihtne. Selleks ei pea midagi tegema. See ei nõua vastutuse võtmist. See ei nõua muud pingutust kui 10 sekundit oma elust et kuhugi alla kirjutada. Ei ole tõsine! Tõsiseltvõetav oleks käised üles käärida ja minna appi, et uus maja oleks sügiseks valmis!!

Kui GAGi koolipere oleks tõepoolest nagu vahukoorekauss, siis kõik kes vähegi organisatsioonikäitumisest midagi jagavad, teavad, et lisatud vesi muutub vahukooreks. Nii nagu siiani on kogu aeg muutunud. Kooli on tulnud uusi õpilasi ja uusi õpetajaid. Uued tulijad on omaks võtnud kooli kombed ja väärtused. Kes ei ole omaks võtnud, on lahkunud. Tulevad uued õpetajad, uued õpilased ja võtavad omaks GAGi kultuuri. Seda ei tee ega ole teinud ei asukoht vanalinnas, linnamüür, majad, pingid, toolid. Seda on teinud koolipere eesotsas kooli juhtidega, kooli vilistlased ja õpilased. On teinud 385 aastat, teevad praegu ja teevad ka edaspidi!

Kultuur ei ole betoon ja klaas, nagu mõned ekslikult arvavad. Kohavaim on kultuuri osa, aga ta ei pesitse müürides vaid inimeste teadvuses. Kultuuri kannavad inimesed (imelik, et seda peab GAGi lapsevanematele meelde tuletama). Kultuuri kandvaid inimesi, GAGi inimesi tuleb hoida! Ainus mis kooli saaks lõhkuda on see, kui sealt lahkuks praegused tublid inimesed! Küsige endalt ise, mille peale kooli kõige tublimad sealt lahkuks, kas selle peale, kui kool laieneb nagu kavandatud või selle peale, kui kellegi mõtlematus või isekus selle seisma paneb.

Ja lõpeks ei puuduta laienemine ainult GAGi kooliperet, õpilasi, vilistlasi ja vanemaid. GAG on Eesti parim kool. Eesti ainus võimalus maailmas läbi lüüa on tarkusega. Mida rohkem lapsi GAGis õpib, mida rohkematele lastele antakse ellu kaasa GAGi vaim, seda parem kogu Eestile!

Loo autor on lapsevanem ja kasvustrateegia coach.