Kartus seoses Rail Balticuga: kas raha ikka saabub?
Too on aga uue raudtee suurim sponsor.
Euroopa Liidu endine transpordivolinik Siim Kallas ei usu, et probleemi tekib. „Euroopa Liidule on kombeks, et rahastamine viiakse lõpule samasugusel moel nagu seda alustati,“ ütles ta Ekspressile. Kallas lisas, et rahastamisel võib tagasilööke esineda eeskätt siis, kui ehitus hakkab tõsiselt venima.
Anna-Kaisa Itkonen Euroopa Komisjoni transpordidirektoraadist selgitas, et Rail Baltic on trans-Euroopa transpordivõrgustiku (TEN-T) arendamisel selge prioriteet, saanud juba toetust ning „mul ei ole ühtegi põhjust uskuda – kui edasiminek on hea – et ta ei saa rahastamist ka järgmisel eelarveperioodil.“
Toetus peaks laskma raudtee järgmisel eelarveperioodil (2021-2027) valmis ehitada. Selleks vajab ehitus aga kordades rohkem toetusi kui praeguseks antud.
Eesti eurosaadik Indrek Tarand märkis, et järgmise perioodi finantsraamistiku arutelud pole veel Euroopa Parlamenti jõudnud. Ta lisas, et Komisjon tahab CEFi ja TEN-T projektidest võtta summasid Jean-Claude Junckeri investeerimisplaani (EFSI) tarbeks.
Priit Humal liikumisest Avalikult Rail Balticust võrdleb praegust juttu maja ehitamisega olukorras, kus üks pool lubab maksta lõviosa kinni, aga tal on anda ainult 10 protsenti rahast. Ülejäänu lubab hankida edaspidi, kui probleeme ei teki.
Humala sõnul näitavad uuringud, et Euroopa Liidu transpordiprojektides on Brüsselis toetus olnud kokkuvõttes üle kolme korra madalam kui algselt lubatud toetusmäär. Esialgu kõrge ja edaspidi langev EL toetusmäär on nagu konks: kui projekti on juba alustatud, lepivad tegijad hiljem ka väiksema toetusega.
CEF peaks maksma kinni 82 protsenti Rail Balticu hinnast. Esimese sinna laekunud rahastamistaotluse kiitis Brüssel heaks mullu suvel. Toetuse maht kolme Balti riigi peale oli 442 miljonit eurot.
