Shutterstock

Hiljuti käivitas Tervise Arengu Instituut (TAI) meediakampaania, kus sisuliselt võrdsustatakse suitsetamine ja e-sigareti tõmbamine. 7850 eurot maksnud kampaaniat, mille käigus täideti Eesti internetiruum e-sigaretivastaste loosungitega, rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

„Kampaanias pöörame tähelepanu alternatiivsetele tubakatoodetele ja e-sigaretile, mille tarvitajate hulk on küll suhteliselt väiksem võrreldes n-ö tavasuitsetajatega, aga nende tarvitajate seas on palju müüte, mis ei pea paika. Kampaania eesmärk on neid müüte kummutada,“ ütles TAI avalike suhete nõunik Maris Jakobson.

Vastuoluline kampaania

Tubakainfo.ee kampaanialehel tuuakse välja erinevad „müüdid“ e-sigareti kohta, näiteks nimetatakse eksiarvamuseks, et „e-sigaret on tervislik alternatiiv tavasigaretile“. Tegelikkuses ei eksisteerigi müüti, nagu oleks e-sigaret täiesti tervislik. See on juba suitsetava inimese jaoks vähem tervist kahjustav.

Kui teha kiire internetiotsing TAI tsiteeritud fraasiga, siis leiab Eesti internetiruumist ainult vastupidist infot – et ka e-sigaret on kahjulik. Veel enam, ükski e-sigareti suurematest müüjatest ei väida, et see oleks „tervislik“, vaid „tervislikum“.

Tavaliselt konservatiivne WHO, mille seisukohti TAI on varem aluseks võtnud, ütleb oma 2015. aasta raportis: „Kui täiskasvanud väljakujunenud suitsetajad kasutavad korralikke elektroonilisi nikotiini kättetoimetamise vahendeid (ENDS, electronic nicotine delivery systems) sigarettide täieliku aseainena, on see suitsetaja jaoks tõenäoliselt vähem mürgistav.“ Lisaks märgitakse raportis, et „on väga tõenäoline, et keskmine ENDSi kasutamine tekitab põlevate toodetega võrreldes vähem kokkupuudet toksikantidega“.

2015. aastal pöörduti Mürgisuskeskusesse sellise probleemiga kümnel juhul, üheksal juhul oli inimene hooletusest endale vedelikku naha peale, ühel juhul silma ajanud.
Kohati on TAI kampaanialeht lausa koomiline. Näiteks väidetakse, et e-sigaretid on ohtlikud, kuna Mürgistuskeskusest saadud teabe kohaselt on inimesed saanud e-sigareti vedelikest mürgistusi. Selgub, et 2015. aastal pöörduti Mürgisuskeskusesse sellise probleemiga kümnel juhul, üheksal juhul oli inimene hooletusest endale vedelikku naha peale, ühel juhul silma ajanud. On selge, et naha peale võib ajada kogemata ükskõik mida, näiteks äädikat või bensiini, kellelgi ei tule aga pähe selles süüdistada bensiini (ja võib-olla perspektiivis nõuda selle keelamist).

E-sigarettidega seotud reaalsed probleemid on hoopis teised, näiteks must või hall turg, kus liigub palju ebakvaliteetseid vedelikke. Erinevalt tuntud müüjate kaubast pole need sertifitseeritud ega vajalikke teste läbinud ning võivad sisaldada ebasobivaid aineid. Kahtlased vedelikud, mille koostis pole teada, võivad ka ettearvamatult mõjuda.

Kahtlane tervisekahjude vähendamine

Tuleb nõustuda TAI seisukohaga, et e-sigareti tarvitamine ei ole tervislik. Seda ei väida ka ükski e-sigareti müüja. Aga kui see on „väga tõenäoliselt“ vähem tervist kahjustav, siis miks peaks seda kampaania korras maha tegema, selle asemel, et suunata suitsetajad, kelle jaoks e-sigaret on võimalus suitsetamine maha jätta ja vähem tervist kahjustada, seda tegema, kui nad muudmoodi ei seda tõenäoliselt ei teeks?

Tervisekahjude vähendamine on samm TAI ja Eesti riigi poolt seatud eesmärkide suunas. Üks efektiivne võimalus seda teha oleks rängalt tervist kahjustava tegevuse asendamine oluliselt vähem tervist kahjustava tegevusega, nö samm-sammult liikumine.

Tubakainfo.ee kampaanialehelt paistab aga vastupidine lähenemine: „E-sigarettide nagu ka tavasigarettide puhul on tegemist suitsetamisharjumusega. Igasugune suitsetamine on tervisele kahjulik ning seetõttu ei saa ka e-sigarettide suitsetamist mitte mingil juhul pidada tervist edendavaks toiminguks.“

Kardinaalselt teisel seisukohal Suurbritannia Terviseamet (PHE). Äsja avaldas PHE uuringu, milles tõdetakse, et praegu teadaolevate andmete põhjal võib väita, et e-sigaretid on tavasigarettidest 95% vähem tervisele kahjulikud ning e-sigarette ei saa seostada ühegi tõsise terviserikkega. Seetõttu leitakse riiklikul tasemel, et e-sigaretid võivad aidata suitsetamisest loobuda ehk tervist edendada. Seda lausa soovitatakse.

E-sigaretil ja tavasuitsul on vahe

E-sigarettide tarvitamisel ja tavasuitsetamisel on vastupidiselt TAI kampaanialehel väidetule siiski oluline vahe sees. Pidades silmas, et nikotiin on sõltuvust tekitav närvimürk, ei saa üle ega ümber faktist, et ühel juhul toimub põlemisprotsess, mille tagajärjel jõuab organismi märkimisväärne hulk vähkitekitavaid kantserogeene, teisel juhul mitte. „Tubakasuits tekib suitsetamisel tubaka hõõgpõlemise protsessis, milles eraldub üle 4000 keemilise ühendi ja aine, millest rohkem kui 40 on vähktõve teket esilekutsuv või soodustav,“ kirjutab Terviseinfo.ee. E-sigaretis ei põle aga midagi – nikotiini sisaldav (või mitte sisaldav) aromatiseeritud vedelik aurustatakse kuumutamisel.

Tõsi, väljahingatava auru kahjulikkuse või kahjutuse suhtes pole uuringud üksmeelel, kuid iga mittesuitsetaja tabab vahe momentaalselt. E-sigareti aur ei haise. See ei tähenda siiski, et ümbritsevate inimeste suhtes ei peaks tähelepanelikkust ilmutama ja distantsi hoidma.

E-sigareti tarvitamise lauspropageerimine uuringute vähesuse tingimustes ei ole muidugi mõistlik ja seda keegi TAI-lt ei eeldagi. Kuid samavõrd ebamõistlik on e-sigarettide kampaania korras mahategemine praeguste teadmiste juures.

„Juba praegu on selge, et e-sigarettide tarvitamisel väljahingatav õhk ei ole puhas veeaur. Seni on kemikaalidest leitud näiteks propüleenglükooli, mis on silmi ja hingamisteid ärritav, aga ka formaldehüüdi ja atseetaldehüüdi, mida seostatakse vähi tekkega,“ ütles Jakobson. Teadmata on pikemaajalise kasutamise toime ning see, kuidas e-sigaretis sisalduvad keemilised ained omavahelises ja nikotiiniga koosmõjus reageerida võivad.

50 aasta kohta annab aga huvitava sissevaate endine WHO tubakakontrolli osakonna juht ja praegune Vitality Institute´i juhataja Derek Yach, kes rõhutab vahet nikotiini ja tubakasuitsu kahjudel. „Praegusel hetkel ennustatakse, et 2100. aastaks on tubakas võtnud üks miljard elu. See on kohutav väljavaade. E-sigaretid ja teised nikotiini kättetoimetamise vahendid annavad meile võimaluse seda arvu vähendada."

Kokkuvõtvalt ütleb Yach, et kui suitsetajad läheksid üle e-sigareti tarvitamisele, vähendaks see suurel määral tervisekahjusid ja päästaksid miljoneid elusid.

Kampaanial vale sihtrühm

Praeguste suitsetajate jaoks on TAI sõnum ühene – jääge parem tavasigaretti edasi tõmbama, ärge minge üle e-sigaretile.
2015. aastal avaldatud Eurobaromeetri uuringust nähtub, et e-sigarette tarbivad regulaarselt peamiselt endised ja praegused suitsetajad. Mittesuitsetajad ei hakka naljalt e-sigaretti tarvitama. Uuring väidab, et võrreldes mittesuitsetajaga hakkab praegune või endine suitsetaja 19 korda suurema tõenäosuga e-sigaretti tarvitama. Eestis alustas 80% suitsetajatest suitsetamist tavalisest sigaretist, 11% vesipiibust. Nikotiiniga e-sigaretist – 0%.

Eurobaromeetri uuringus on kirjas: „Peaaegu iga kahekümnes praegune suitsetaja kasutab nüüd e-sigaretti või sarnast seadet (4%), võrrelduna 3% endiste suitsetajatega ja 0%-ga neist, kes pole varem kunagi suitsetanud.“

Kampaania kõnetab eelkõige praeguseid suitsetajaid, kes kaaluksid tavasigareti asendamist e-sigaretiga. Nende jaoks on TAI sõnum paraku ühene – jääge parem tavasigaretti edasi tõmbama, ärge minge üle e-sigaretile.

Uuringu andmeil on EL-is praegu 7,4 miljonit e-sigareti tarvitajat, kellest 4,7 miljonit jätkavad suitsetamist ja 2,2 miljonit on maha jätnud, seega 6,9 miljonit ehk 93% on kas endised või praegused suitsetajad ning vaid 540 000 ehk 7% on neid, kes varem ei ole suitsetanud.

Suitsetajatele on oluline, kas e-sigaretid kahjustavad vähem tervist kui tavasigareti või mitte. Lahmimine ning üheselt mõlema halvaks tembeldamine ei ole mõistlik. 67% jaoks neist, kes on ELis proovinud või kasutavad e-sigarette, on tervisekahjude vähendamine uuringu kohaselt „tähtis“.

Pealegi, 52% ELis küsitletud inimestest on juba teadlikud, et e-sigaretid „on kahjulikud“. Eestis on see protsent lausa 67.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Andres Lipand on tavasigareti ja e-sigareti tarvitamist võrrelnud 12. ja 9. korruselt allakukkumisega – vahet polevat. Paslikum oleks võrrelda tervisekahjusid nõnda: kas juua pudel viina või pokaal veini päevas. Ühel juhul on enneaegne surm väga tõenäoline, teisel juhul mitte.