Süüdistatav on tema alluv, Narva kohtumajas töötav Viru maakohtu tsiviilkohtunik Johannes Külaots.

Vaks on karm: „Leian, et J. Külaots ei sobi oma isikuomaduste ja lahendite kvaliteedi tõttu töötama kohtunikuna.“

Kuu hiljem kirjutab president Ilves alla otsusele vabastada kohtunik Johannes Külaots ametist tervislikel põhjustel alates 7. detsembrist.

Kerstna-Vaksi algatatud menetlus oleks pidanud riigikohtu distsiplinaarkolleegiumis arutusele tulema täpselt nädal hiljem. Kuid kohtuniku tervis andis enne alla. Kuivõrd Külaots enam kohtunik polnud, pandi ka menetlus lukku.

Johannes Külaots tegi kohtunikutööd mõni kuu rohkem kui 20 aastat. 2012. aastal viidi ta üle Narva, sest Jõhvi kohtumajas oli ta läinud konflikti nii ametnike kui kohtunikega.

Distsiplinaarmenetlust algatama sundis üks pikk ja segane hooldusõiguse protsess küsimuses, kas lapse eest peab hoolt kandma ema või vanaema. Kuna mõlemad peavad üleliia lugu alkoholist, nõudis üksvahe hooldusõigust endale hoopis Narva linna sotsiaalabiamet.

Viimane kohtuistung toimus 2014. aasta lõpus ja kohtunik Külaots lubas otsuse teha teatavaks 11. mail 2015. Kuid lükkas siis otsuse tegemise neli päeva edasi. Päev enne lubatud tähtaega, 15 minutit enne tööpäeva lõppu, andis kohtunik välja määruse, et ema saab lapse hooldusõiguse tagasi tingimusel, et ei tarvita ei väljaspool kodu ega koduseinte vahel alkoholi kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ometi oli kohtunikule vahepeal teatatud, et ema on taas jooma hakanud.

See määrus kaevati edasi ning Tartu ringkonnakohus leidis, et Külaots on jätnud uute asjaolude ilmnemise tähelepanuta. Asi läks uuele ringile, Viru maakohtusse arutusele.

Kohtunik Külaotsal oli probleeme juba varemgi. 2012. aastal juhtis Tartu ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tähelepanu, et kohtunik jälgiks enda lahendite puhul ringkonna- ja riigikohtu lahendeid, aga õpiks ka kolleegidelt kohtuotsuste vormistamist.

Üks vandeadvokaat on korduvalt kaevanud, et kohtunik Külaots veiderdavat. Tema istungitel pole korda, kõik räägivad korraga, ka asjadest, mis ei puutu üldse asjasse. Kohtunik ei anna juhiseid, mida protokolli märkida ja mis on ebaoluline.

Kui 2014. aastal lahendas mees tsiviilasju rohkem kui Narva ja Viru maakohtu kohtunikud keskmiselt, siis 2015. aastal oli Külaotsa töötempo kolleegidega võrreldes madalam.

Külaots menetles kohtuasju Eesti keskmisest (145 päeva) tublisti kauem (216). Rohkem kui 600 kohtuasjast, mille lahendini ta aastail 2014-2015 jõudis, on edasi kaevatud 66 ja neist tühistatud 45.