© Guardian News & Media

Krasnojarskis loosivad poliitaktivistid välja auto, Krasnodaris on auhinnaks iPhone X. Berdskis kleebitakse parim selfie-pilt suurele reklaamtahvlile. Konks peitub selles, et võiduvõimaluse omamiseks tuleb venelastel minna valima.

Pole kahtlust, et Vladimir Putin valitakse pühapäeval neljandat korda presidendiks ja temast saab Stalini järel esimene juht Kremlis, kes olnud võimul kaks aastakümmet.

Kuid selline vaidlustamata poliitmaastik on pannud Kremli muretsema valimisaktiivsuse pärast. Kaheldes, kas inimeste valima minekuks vaid Putini veetlusest piisab, eksperimenteerivad ametnikud üle riigi loteriide, võistluste ja referendumite korraldamisega. Näiteks küsiti Volgogradis elanikelt, kas nad tahaksid ajavööndeid vahetada. Kõik selleks, et Putin võidaks suurema toetuse kui 2012. aastal.

“Putini jaoks oleks hea, kui ta ületaks oma 2012. aasta tulemust,” ütleb Valeri Fjodorov, kes juhib riigi avaliku arvamuse uurimise keskust VTsIOM, mis avaldab regulaarselt andmeid valitsuse toetuse kohta. 2012. aastal ilmus valima 65% valijatest, neist 63,6% toetas Putinit.

“Minu arusaamise järgi tahab administratsioon rohkem inimesi valimistele tuua, mitte neid eemale tõrjuda,” ütles Fjodorov. “See tähendab, et ei karistata ega ähvardata, vaid püütakse parema sõnumiseadmise abil kodanikke valima tuua. Jah, huvi kasvatamise nimel korraldatakse ka mõned selfievõistlused ja rahvahääletused."

Juba praegu võivad 2018. aasta valimised minna ajalukku Venemaa veidraimate ja jõuetumatena - presidenti ennast ei tohi tema kampaaniareklaamidega seoses häirida; kommunistliku partei kandidaat on miljonär ja valitseva partei endine liige Pavel Grudinin; mõned Putini oponendid konsulteerisid enne kandidatuuri üles seadmist Kremliga; riigi kõige tuntumal opositsioonipoliitikul Aleksei Navalnõil on keelatud presidendiks kandideerida.
Reuters/Scanpix

Laupäeval toimus Lužniki staadionil Putini esimene kampaaniaüritus, kus korraldajad täitsid tribüünid kinnimakstud pealtvaatajatega. Riigi jäähokiliiga lükkas edasi play-offide esimese ringi matšid, et mängijad saaksid koos Putiniga laval olla.

Kuid hoolimata kampaania ilmselgetest lavastuslikest elementidest väidavad insaiderid, avaliku arvamuse uurijad, poliitkommentaatorid ja opositsiooniliikmed, et kaalul on valitsuse legitiimsus.

“Valimisaktiivsus on avalikkuse toetuse mõõdupuu,” ütles riigi suuruselt kolmanda linna Jekaterinburgi linnapea Jevgeni Roizman. Venemaa südames tegutseva Putini avaliku vastasena on Roizman haruldane nähtus. Ta tunnistas, et ei lähe valima.

Kreml peab neil valimistel kõndima hapral jääl: koguma piisavalt toetust oma tugevuse kinnistamiseks, aga samas vältima sellist karmikäelist taktikat, mis kutsusid 2011. aasta parlamendivalimistel esile laiapinnalisi valitsusevastaseid proteste. Selle saavutamiseks soovivad võimud valimispäeval tekitada pühade sarnase õhustiku.

Esimene samm valimistele meelitamise kampaanias tehti juba möödunud aasta mais, kui riigiduuma liikmed liigutasid valimised 18. märtsile. See tähistab Krimmi annekteerimise neljandat aastapäeva, olles seega Putini kolmanda ametiaaja oluline tähis, mis tõstis tema toetuse üle 80 protsendi.

Tõrjumist on olnud minimaalselt. Valimiste keskkomitee on keelanud mitu ametlikku referendumit, mis olid määratud valimisite toimumise päevale, siiski kiitis komitee juhataja Ella Pamfilova heaks selfie-võistlused, kommenteerides ühes telesaates: “Minugi pärast, imetlege ennast, kuid oodake valimiste lõpuni, et seda ei peetaks kampaania tegemiseks.”

Võimud on eriti mures noorte inimeste valimisaktiivsuse pärast. Anonüümse toetaja abiga on nende jaoks valminud mitmeid sotsiaalmeedias levivaid materjale, sealhulgas homofoobne YouTube´i videoklipp, milles hoiatatakse, et kui valima ei minda, muutub Venemaa homosõbralikuks.

Samuti on sotsmeedias algatatud liikumine “Putini meeskond”, mida toetavad erinevad kuulsused nagu näiteks hokimängija Aleksander Ovetškin ja male suurmeister Sergei Karjakin.

Kuid mõned käigud on kutsunud esile tagasilöögi. Vene Facebooki versioonis Vkontakte avaldati ajakirja Maxim “Vaid täiskasvanutele” grupis pin-up modellide pildiseeria, millega loodeti noori mehi valima meelitada.

“Idee peitub selles, et on mõned asjad, mida saad teha vaid alates 18. eluaastast: abielluda, autot juhtida, seksida, sõjaväkke minna ja hääletada,” selgitas Maximi peatoimetaja Aleksander Malenkov telefoni teel, lisades, et pildid olid suunatud noortele vanuses 18-24 aastat, kes polnud varem valimas käinud.

Malenkov keeldus ütlemast, kes tellis pildid, mida sai sõprade vahel “kleepekate" kujul jagada, või palju nad kampaania eest maksid. Ta ütles, et 430 000 liiget kogunud grupile pidi sisu tootma 10 toimetajat.
Ekraanitõmmis

Pildid kutsusid esile pisemat sorti poliitilise skandaali. Osaliselt põhjusel, et see näis eriliselt kobakäpliku viisina, kuidas noori meesterahvaid valima saada. Teiseks tundusid fotod plagieeritud olevat.

“Me ei suuda võltsimiseta isegi valimiskleepekaid teha,” naljatasid opositsiooniliikmed internetis.

Malenkovi sõnul osutas möödunud nädalal “Vaid täiskasvanutele” gruppi tabanud raputus, et 2018. aasta valimiste võtmeküsimus pole mitte see, kas hääletada Putini poolt või vastu, vaid kas üldse valima minna.

“Me toetame vaid valima minekut ja seisukoha omamist, mis on hea asi,” ütles Malenkov. “Kuid praeguses olukorras tähendab valimistel osalemine sama, mida Putini valimine. Kõik mõistavad seda … Valimistest on saanud mingit sorti rituaal ja inimesed süüdistavad meid selle rituaali toetamises.”

Kõige vähem entusiastlikumalt näis kampaaniasse suhtuvat Putin ise, kes kuni sel kuul toimunud staadionikogunemiseni oli oma rutiinset külastuskava tehastesse ja Venemaa omavalitsustesse väga vähe häirida lasknud.

“Ta pole kampaaniast huvitatud,” ütles üks Kremile lähedalseisev isik valimiste alguses. “Ta ootab, et tema alluvad asjade sujuva edenemise eest hoolitseksid. Kui nii ei lähe, siis lasub süü neil.”