SEE LÕPEB! Pirita tee autoliiklusele sulgemisel pole Kadriorus enam ummikuid. Ilmar Saabas

Miks keskkonnakaitsjateks nimetatavad seltskonnategelased ja muud selebriidid ainult tagajärgedega võitlevad? Kuidas nad ei suuda oma ninaotsast kaugemale vaadata? Kas tõesti on nii raske märgata asjade seoseid? Reidi tee ehitamine – mille vastu nad sõdima kukkusid – ei ole ju põhjus, vaid tagajärg.

Esimene põhjus on loomulikult selles, et Pirita teed mööda trügivad tuhanded autod hommikul Viimsist Tallinna poole ja õhtul jälle vastassuunas. Ehk teisisõnu: kui seda liiklusvoolu poleks, poleks vajadust ka Reidi teed ehitada ning rannamõnude nautijad võiksid Russalka juures segamatult edasi peesitada.

Pirita tee liiklusvoolu nullimine on imelihtne. Kümnest tuhandest eurost peaks kuhjaga piisama, et üles panna autode sõitmist keelavad liiklusmärgid. Busse võib ja peab Pirita teele endiselt laskma, enamgi veel – bussiliiklus peaks oluliselt tihenema. Aga kuna üldine liikluskoormus järsult langeb, võib ühe poole praegusest teest üldse kinni panna, asfaldi üles võtta ning selle asemele muru külvata ja puud istutada. Et oleks rohelisem ja keskkonnasõbralikum.

Pealegi, ärgem unustagem, et praegune Pirita tee on monument vihatud Nõukogude okupatsioonile. Ehitati rannapromenaad ju 1980. aasta olümpiamängude tarvis, mis pidid kogu maailmale demonstreerima NSV Liidu vägevust ja sotsialistliku süsteemi üleolekut. Kas meil, eestlastel, oli seda tarvis? Ei olnud! Miks peaks üks tõeline eestlane iga päev kaks korda okupatsiooni vilju omakasupüüdlikel eesmärkidel kasutama? Indrek Tarandilt tsitaati laenates käituvad nii ainult „väheisamaalised mökud“.

Lisaks tuleks igasugusele mootoriga liiklusele sulgeda ka Narva maantee osa Russalkast ülesmäge kuni Turba tänavani. Linnaliinibussid saab ümber suunata, asfaldi üles võtta, muru ja puud asemele panna ning lauluväljakul muutuks õhk puhtamaks ja häirivat müra oleks märkimisväärselt vähem. Ning kui Pirita teelt ja Narva maanteelt kesklinna poole olulist liiklust ei tule, saab rahulikult realiseerida ka Tallinna peatänava idee ehk kõrvaldada mootoriga liikluse Narva maanteelt alates Kreutzwaldi tänava ristmikust kesklinna poole.

Muidugi, jääb üks pisiprobleem: kuidas Viimsi elanikud Tallinn Citysse pääsevad? Aga kelle asi see on? Viimsi pole Tallinn ning viimsilaste probleemid pole tallinlaste probleemid. Sõitku bussiga! Ei sobi seisusega kokku? Pangu liinilaev üle lahe käima! Talvel läheb meri jäässe? Sõitku autoga Lasnamäe kaudu. Seda ju poolitab Laagna teeks nimetatav kraav, mis on algusest peale tiheda liikluse jaoks mõeldud, aga praegu selgelt alakoormatud. Laagna teel puuduvad mõlemas otsas normaalsed peale- ja mahasõiduteed? Mida te virisete? Tehke veel suurem ring, et jõuaksite välja Peterburi maanteele. Ah et sinna tekivad ka ummikud? Muidugi tekivad, aga tööstusrajoon on niikuinii haisev ja räpane ning sammhaaval edasi roomavate autode heitgaasid ei muuda seda pilti kuigivõrd. Ja üldse pole vaja tulla autoga ülbama linna, kus ühistransport on tasuta.

Aga veelgi laiemat pilti vaadates tuleks kõigele lisaks ka Tallinna vanasadam likvideerida ja suunata laevad Muugale. Niikuinii on seal alakoormus, sest transiit kidub täiega.

Positiivseid külgi on sel variandil hulgi. Esiteks – kui pole laevu, pole ka müra ega laineid, mis segavad mereäärse Kadrioru elanikke ja Russalka juures suvitajaid. Teiseks kaoks sadama kadumisega automaatselt suur osa kesklinna koormavast liiklusest, eelkõige veoautod, millega Reidi tee vajalikkust põhjendati. Mitmerealise magistraali asemele võiks ehitada mõnusaid kergliiklusteid. Kolmandaks kaoksid koos laevadega ka vodkaturistide hordid, kes linna reostavad ning tööle tõttajatel pidevalt jalus koperdavad. Kesklinnas vabaneksid tohutud maa-alad, mida saaks rekultiveerima hakata. Tallinn võiks saada Euroopas ainulaadseks rohelise mereäärse linnasüdamega pealinnaks.