AKTSIOONIS: Kristaps Porzingis püüab üle kavaldada Washington Wizardsi tagamängijat Bradley Beali. Geoff Burke/Reuters/Scanpix

New Yorgi korvpallipublik on üks õnnetu seltskond. Oled küll USA suurima linna elanik, aga korvpalli tippliigas NBA-s jäävad viimased tiitlivõidud varastesse 70-ndatesse. Vähe sellest, viimasel aastal oli New Yorgi au ja uhkus Knicks kogu korvpalliliiga naerualune, üks liiga kehvemaid meeskondi ja tunneli lõpus ei paistnud mingit valgust.

USA profiliigade parim pool on igal suvel peetavad noormängijate valikud. Kui sa oled eelmisel aastal olnud kehv, siis saad valida eespool ja sellega vähemalt paberil andekamaid mängijaid. Chicago Bulls oli 80ndate alguses tõeliselt kohutav meeskond – saadi 1984. aastal kolmas valik ja sellega Michael Jordan. Järgmise 15 aasta jooksul sai Bullsist üks edukamaid meeskondi. Või ajalooliselt üks kehvemaid meeskondi Cleveland Cavaliers võttis 2003. aastal esimese valikuna LeBron Jamesi ning on tänu sellele saanud NBA finaalidesse (tiitlid võitis James vahepeal Miami Heatis mängides).

Seega olid sel suvel New York Knicksi fännide ootused kõrgel. Neile sattus neljas valik suhteliselt heade uustulijate aastal. Esimesed kolm läksid loogilist rada pidi – kaks pikka ja andekat mängumeest Karl-Anthony Towns ja Jahlil Okafor ning mängujuht D’Angelo Russell leidsid endale mängukohad, kui saabus Knicksi kord.

NBA juht Adam Silver sammus lavale ning luges ette Knicksi aju ja südametunnistuse Phil Jacksoni valiku – „Kristaps Porzingis from Liepaja, Latvia“.

Knicksi fännid olid šokis. „Mul pole õrna aimugi, mida Jackson mõtleb!“ vahendas NY Post tulivihase fänni Mark Dantuono sõnu. „See on õudseim hetk, mida ma Knicksi fännina üle olen elanud.“

Teine fänn, Joseph Mangiero ütles sama lehe vahendusel: „Mul pole sõnu. See on lihtsalt nii halb.“

Ka ajaleht ise ei halastanud Porzingisele. „Ta on peenike kui laternapost ja tal saab olema probleeme, et NBA-s läbi lüüa. Ta pole ei lauavõitleja ega viskeblokeerija.“
„Ta ei visanud ju Euroopaski palju punkte, mis ta siin üldse peale hakkab?“ nuttis Mark Dantuono NY Posti veergudel juba ette.

Koondisekaaslane: „Temast võib tulla superstaar“

19-aastane lätlane, kel pikkust juba 217 sentimeetrit, astus samal ajal Brooklynis peetud üritusel laia naeratusega lavale. Peas New York Knicksi oranži-sinise-kirju müts, surus ta Adam Silveri kätt ja avaldas kohustuslikus korras heameelt Knicksiga liitumise osas. Tema unistus oli teoks saanud.

Kui küsida Kalev/Cramos mängivalt Läti koondislaselt Rolands Freimaniselt, et mida ta Porzingisest arvab, ei jää Freimanis kiidusõnadel hätta. „Temast saab väga hea mängija, seda kohe kindlasti. Ja vabalt võib temast tulla superstaar,“ ütles Freimanis Ekspressile.

Porzingis pärineb sportlikust Liepaja perekonnast. Kui Silver tema uue töökoha lavalt teada andis, sirutas Porzingis enda pika käe välja ja tegi end ümbritsenud sugulastega koos selfie. Teda saatsid isa-ema Talis ja Ingrida, bussijuhist isa oli mänginud korvpalli poolprofessionaalselt, 185 pikk ema mängis Läti noortenaiskondades ja asus korvpallitreeneriks. Ka Kristapsi vennad tegelesid korvpalliga, kuid just kõige noorema lapsega läks vanematel „täkkesse“. Poiss hakkas korvpalli mängima kuueselt ja juba 15-aastase Kristapsi ukse taga olid Hispaania tippmeeskonnad. Selleks hetkeks oli Porzingis juba üle kahe meetri pikk, kuid kaalus endiselt kõigest 71 kilogrammi.

Sevilla noortemeeskonnas mängima hakates ei tulnud noormehel suurt midagi välja. Esiteks ei osanud ta keelt, mistõttu ei saanud ta kaasmängijate-treeneritega suhelda. Teiseks tundis ta end pidevalt väsinuna, mis mõjutas ka väljakul toimetamist. Meeskonnaarstid diagnoosisid Porzingisel verevaesuse, mis siiski tasapisi järgi andis.

17-aastaselt jõudis Porzingis Sevilla põhikoosseisu, kuid esialgu polnud tema näitajad kõige paremad. See oli hingel ka NBA-sse valimise järel Knicksi fännidel. „Ta ei visanud ju Euroopaski palju punkte, mis ta siin üldse peale hakkab?“ nuttis Mark Dantuono NY Posti veergudel juba ette.

Tõsi, statistika ei näidanud Porzingist küll Euroopa kuumima nimena, aga korvpallianalüütikud hakkasid üle ookeani Porzingise kohta rääkima juba eelmisel suvel. Toona ennustati Porzingisele draftis ligikaudu 10-15 valikuna minekut, kuid Porzingis otsustas enda USA-sse mineku aastaks edasi lükata.

Eurooplaste halb ajalugu

Enne tänavusuviseid valikuid ennustasid spetsialistid enamasti Porzingisele viienda kuni kaheksanda valiku vahele jäävaid meeskondi. Mõni üksik pakkus ka kõrgemaid kohti, kuid Knicksi fännid eeldasid, et nende meeskond võtab ikkagi end kohalikus ülikooliliigas tõestanud mehi.

See on ka mõistetav, kuna Euroopast tulnud mängijad kipuvad NBA-s haledalt läbi põruma. Edulood on rääkida Saksamaa aul ja uhkusel Dirk Nowitzkil, prantslasel Tony Parkeril ja Hispaania koondise raudvaral Pau Gasolil, aga tõelisi läbikukkujaid on tunduvalt rohkem.

Võtame näiteks aasta 2003. Detroit Pistons valib teisena ja kuigi tagantjärgi targana on seda lihtsam öelda, siis laual on alles veel hilisemad superstaarid Carmelo Anthony, Chris Bosh, Dwayne Wade. Aga Detroiti legendist meeskonnajuht Joe Dumars valis serblase Darko Milicici. Serblane püsis küll mitu aastat NBA-s, aga vahetas pidevalt meeskondi ja ei suutnud end kunagi isegi ühegi meeskonna põhitegijaks võidelda. Või siis näiteks läbi ajaloo esimene eurooplasest esivalik Andrea Bargnani. Itaalias koondise põhitugi on terve karjääri võidelnud vigastustega ja potentsiaal on jäänud avamata.

Ja nüüd siis korraga neljanda valikuna suhteliselt tundmatu lätlane? Pole ime, et Knicksi fännid vihased olid.

Meeskonna juht Phil Jackson teadis aga paremini. Jackson on USA korvpallis legendaarne mees. Just tema oli see mees, kes suutis Michael Jordanile 80-ndate lõpus selgeks teha, et palli PEAB meeskonnakaaslastele söötma. Enne soolomeeskonnana tuntust kogunud Chicago Bulls võitis tänu sellele Jacksoni käe all kuus meistritiitlit. Seejärel lisas Jackson Los Angeles Lakersi juhendamisel enda nimele veel viis tiitlit.
UNISTUS SAI TEOKS: Kristaps Porzingis Knicksi promopildil.
William Hauser/Reuters/Scanpix

Kahe aasta eest, mil Knicks oli suurtes hädades, toodi just Jackson pensionilt tagasi. Seekord ta peatreeneritooli endale ei võtnud, vaid jättis selle Lakersis mängujuhi ja kaptenina Jacksoni käe all pallinud Derek Fisherile.

Jackson oli pärast Porzingise valimist silmnähtavalt rahul ja lubas, et ka fännid saavad peagi aru, et vilistamine ja rahulolematus oli viga.

Tuul pöördus New Yorgis kiirelt. NBA suveliigas tuli Porzingis väljakule, viskas arvestatavalt punkte ja näitas üles sellist energiat, et ka kõige skeptilisemad fännid hakkasid kulme kergitama. Aga see oli ikkagi suveliiga, kus mängivad nooremad ja vähem kogenud mängumehed. „Põhihooaeg on hoopis teine asi!“ meenutasid skeptikud üha kõvemini hõiskavaid kaasfänne.

New York teeb superstaari

Aga Porzingis suutis juba nädala eest alanud NBA hooaja esimesel mängul silma paista. Väga kehva visketabavuse kiuste tõusis ta 16 punkti peale ja aitas eelmise nädala peksukoti võiduni. Paar mängu hiljem mängis New York hirmtugeva San Antonio Spursi vastu ning Porzingis tegi ülihinnatud topelt-duubli – 13 punkti ja 14 lauapalli.

Nüüd on Porzingis USA korvpallimeedias pidev uudismaterjal. Ilusad esitused korvpalliväljakul, meeldivalt tagasihoidlik suhtlusmaneer. Ja veel kusagilt Lätist. Porzingisel (ja Lätil) veab muidugi seepärast, et New York on endiselt USA korvpallimaastiku kõige olulisem punkt. Isegi, kui esindusmeeskond põrub, siis suurim osa korvpallureid ja ka korvpallimeediat on päris New Yorgist. Kui New Yorki fännid kedagi armastavad, siis saab seda meedia kaudu teada kogu USA.

Ja kui Porzingis teeb juba enda esimese nädala jooksul kaks etteastet, mis valitakse NBA mängupäeva parimateks, siis on tegu tõelise valmimisprotsessil supertähega:
Koondisekaaslane Freimanis leiab, et just tänu sellele tähelepanule saab ka Läti korvpall tuult tiibadesse. Lätis on korvpall puhtalt lätlaste spordiala. Kui jalgpall, kus Läti koondis EM-le pääses, on lätlaste jaoks endiselt kohalike venelaste spordiala, hoki on integreerimisprojektina edukam ja seal on rahvuste järgi mängijaid-toetajaid pooleks, siis korvpall on lätlaste au ja uhkus.
PAREM KUI ARVATI: Esimestes kohtumistes on Porzingis näidanud, et ei istunud suvel niisama. End NBA jõulises mängus kehtestamiseks võttis noor lätlane jõudu tehes juurde kuus kilo ja seda on näha ka lauavõitluses.
Adam Hunger/Reuters/Scanpix

„Ma ei saa öelda, et kui Porzingis oleks suvel EM-l mänginud (Porzingis otsustas koondise esindamisest loobuda – D.L.), siis me oleksime parema koha saanud, kuna korvpall ei tööta päris nii, et paned mängijaid ühekaupa juurde ja siis muutub ka koht paremaks,“ arvas Freimanis. „Aga kindlasti saab tema toel meeskond paremaks, meie korvpall saab rohkem tähelepanu ning avanevad paljud uued uksed.“

Porzingis oli toona kõigest kahe-aastane, kui Martin Müürsepp USA superliigas eestlaste viimase korvi viskas.
Siiamaani on 20 aasta jooksul NBA-sse jõudnud kolm lätlast. Tallinna Kalevi suure konkurendi Riia VEFiga 80-ndate lõpus, 90-ndate algul ka Eestis mängimas käinud Gundars Vetra pidas NBA-s vastu ühe hooaja. Andris Biedrins mängis kolm kvaliteetset hooaega ja mandus siis vigastuste ja suhtumise tõttu pingipoisiks ja lahkus kahe hooaja eest NBA-st. Ja nüüd on neil Porzingis, kes esimese nädala jooksul on saldosse saanud keskmised näitajad, milleni korralikult mänguaega teeninud Biedrins jõudis ainult kahel enda parimal hooajal.

Siinkohal peab meenutama kõigi korvpallianalüütikute ja Phil Jacksoni sõnu pärast Porzingise valikut. „Tal läheb kaks aastat, et ta liigaga kohaneks ja ta korralikult mängima hakkaks,“ kõlas kõikjalt. Kui aga algus juba nii hea on ja tervis vastu peab, siis võib Läti saada endale tõelise superstaari mitmeteistkümneks aastaks.

Eesti pallivõluri viimasest põrgatusest NBA saalipõrandatel möödub peagi 18 aastat. Porzingis oli toona kõigest kahe-aastane, kui Martin Müürsepp USA superliigas eestlaste viimase korvi viskas.