Alustame Londoni messist, mis algab juba 10. aprillil. Seekord on Eesti messi peakülaline. Miks see on meile oluline?

Viime seekord Londonisse üle kolmekümne esineja, programm tuleb tihe ja huvitav – raamatumessile järgneb kohe ka Eesti kirjanduse festival EstLitFest. Londonis ei ole kunagi varem olnud korraga kohal ja esinemas nii palju Eesti kirjanikke ja mitte kunagi varem ei ole neile osaks saanud nii palju avalikku tähelepanu nagu see nüüd saab olema – ingliskeelne press tunneb esmakordselt väga elavat huvi meie kirjanduse ja kirjanike vastu.

Londonisse sõidab esinema üle kolmekümne kirjandusinimese… Mis tulemus sellel on?

Võibolla avab see külaskäik mingisuguse ukse, millest me seni ei teagi, et see olemas on. Messile on ju eelnenud ja ka järgneb hulk tõlkimist ja Eesti kirjanduse väljaandmist inglise keeles. See on omakorda hoovaks tõlkimiseks kõikidesse muudesse keeltesse. Ülejäänud leiavad niimoodi Eesti kirjanduse üles ning annavad siis omakorda omas keeles välja. See on ka meie kirjanduse talletamine muudes keeltes.

KIRJANDUSDIREKTOR: “Eesti kirjandusest võiks tõlgitud saada parim osa,” ütleb Ilvi Liive.
KIRJANDUSDIREKTOR: “Eesti kirjandusest võiks tõlgitud saada parim osa,” ütleb Ilvi Liive. Eesti Kirjanduse Teabekeskus/Margus Johanson

Algusest peale on mõeldud, et Eesti kirjandusest võiks tõlgitud saada parim osa. Iga rahva kirjanduse hulgas on ka keskpäraseid teoseid, need ei peagi maailma minema. Püüame leida üles raamatud, mis võiksid olla olulised ka mitte-eestlaste jaoks ja teeme süstemaatilist tööd, et leida neile igas keeleruumis sobivad tõlkijad ja kirjastajad.

Kuidas te need üles leiate?

Meile on abiks erinevad inimesed. Üks oluline seltskond on väliskirjastajad, kes saavad meilt palju materjali, töötavad selle läbi, loevad tõlkekatkendeid, resümeesid... ja annavad meile tagasisidet. Muidugi tõlkijad, kes omakorda pakuvad väliskirjastajatele teoseid välja. Oma rolli mängib ka see, kuidas raamat on Eestis vastu võetud. Kindlasti vaatame üle kõik auhinnad pälvinud raamatud. Ajaviitekirjandust pole aga vaja välja viia, sest see on igal maal niigi olemas.

Mida peaks teos sisaldama, et see oleks sobiv maailmale välja pakkumiseks?

Seda on raske määratleda. Ilmselt peab raamat ületama rahvuse- ja keelepiirid, olema globaalselt mõistetav. Ja peab käsitlema teemasid, mis on olulised laiemale lugejaskonnale. Samas peab raamatus olema midagi, mis teeb ta eriliseks. Lihtsalt peab olema väga hea kirjandus…

Millised Eesti kirjanikud on välismaal kõige paremini läbi löönud?

Jaan Krossi teosed on lihtsalt nii kõrgel tasemel kirjutatud kirjandus, et ei olegi enam oluline, et see on just nimelt Eesti kirjandus – see on juba ammu maailmakirjandus. Päriselt väga hea kirjandus on see, mis ka mujal ära tuntakse. Inimesed tunnevad väärt teosed ära igas vallas. Meil on kirjanikke nagu Tõnu Õnnepalu ja Viivi Luik, kelle üht teost on tõlgitud väga paljudesse keeltesse. Andrus Kivirähk on teinud Prantsusmaal suure tähelennu raamatuga “Mees, kes teadis ussisõnu”. Võrdväärset Jaan Krossile siiski veel ei ole, aga ehk keegi tänapäeva kirjanikest osutub ühel päeval sama suureks nagu Kross, lootust on.

Miks meil ei ole Sofi Oksaneni “Puhastuse” sarnast läbilöögiraamatut maailmas?

IL: Sofi Oksanen lihtsalt tegi selle juba ära. Meile on palju öeldud, et Eesti kirjandus on suhteliselt keeruline. Oksanen võtab ette samad teemad, aga jutustab lihtsamalt. Samas - ka kergemini loetav kirjandus peab olema väärtkirjanduse tasemel, et maailm ta vastu võtaks.