Maailma juhtiva narkokartelli Sinaloa pearaamatupidaja andis narkoboss El Chapo kohtuprotsessil New Yorgis uimastiäri ajamise meistriklassi.

© Guardian News & Media

Kui Jesús Zambada García eelmisel nädalal New Yorgis oma vahetu ülemuse Joaquín Guzmáni ehk El Chapo vastu tunnistas, tegi ta avalikuks väidetavalt maailma suurima narkokaubandusorganisatsiooni Sinaloa kartelli siseelu ja tohutu rahalise haarde.

25 aastat kartelli pearaamatupidajana töötanud Zambada rääkis, et tema venda Ismael Zambadat (hüüdnimega “El Mayo”) ja Guzmáni peeti Sinaloa kartelli põhilisteks juhtideks.

Paljud usuvad, et just organisatsiooni nüüdne juht Ismael Zambada on Guzmáni reetmise taga.

Prokurör palus Jesús Zambada García kohtupinki oma kolmanda tunnistajana. Paljusid üllatas, et üks peamisi “koputajaid” juba nii vara tunnistama kutsuti. Zambada vahistati 2008. aastal süüdistusega narkokaubanduses. USA nõudis ta Mehhikolt välja ning Zambada tunnistas end süüdi.

KÜLMA KÕHUGA RAAMATUPIDAJA: Jesús Zambada García teab Sinaloa kartelli rahaasjadest kõike.
Reuters/Scanpix
Kohtus taheti teada, kuidas raamatupidaja Zambada Guzmániga lävis. Kui Guzmán 2001. aastal vanglast põgenes, organiseeris Zambada talle helikopteri, millega põgeneda teda jälitavate sõjaväelaste eest. Mitmel korral suhtlesid mehed omavahel telefonitsi ja Zambada vend hoidis teda kursis, kuidas Guzmánil kartelli juhtimine edeneb.

Zambadalt uuriti korduvalt, kuidas ta teab kõike seda, mida teab. Ta vastas: “Sest ma olin ise kartellis”. Täpsemalt selle tipus. Ta rääkis, et vend ja Guzmán kuulusid nelja “liidri” hulka, samas kui tema ja veel kolm olid alljuhid. Neile omakorda allusid juhid üle terve Mehhiko, kes pidid tagama sujuva koostöö. Lisandusid veel “töölised": sicariod, kes “tapsid inimesi”; “autojuhid”, kes hoolitsesid maismaatranspordi eest; “piloodid”, kes juhtisid kiirpaate, laevu ja lennukeid; “insenerid”, kes tegelesid krüpteeritud teabevahetusega; “turvamehed”, kes “turvasid lasti jõudmist maailma erinevatesse paikadesse”.

Justkui enesestmõistevalt rääkis Zambada kartelli liitlastest, kes töötavad jõuametites. Zambada organiseeritud kokaiinilaadungi teekonda Colombiast Chiapasse valvasid peaprokuratuuri ametnikud ja föderaalne transpordipolitsei. Guzmán tundus algul vana sõbra ettekande peale ärrituvat, kuid lasi end siis lõdvaks ja kuulas, käed rinnal ja jalg üle põlve, Zambada esitatud tõendeid.

Alates 1990ndate algusest kuni vahistamiseni oli Zambada vastutav Sinaloa raamatupidamise eest ja juhtis kartelli keskust Méxicos. Ta hoolitses kolme laohoone eest, mille hulka kuulus ka kurikuulus ladu México lennujaamas. Zambada kõneles kõigest sellest nii rahulikult, nagu räägiks ta ükskõik millise suurkorporatsiooni juhtimisest.

Tema tunnistus oli kõige haaravam siis, kui kirjeldas, kuidas kartelli liidrid oma varandusi klapitasid, et see Colombiast saabuvatesse kokaiinilastidesse investeerida. Tavaliselt oli laadungis 30 000 kilogrammi jagu kokaiini.

Raha, mille haldamisega tegeles Zambada, pärines reeglina kurikuulsalt narkoparunilt Juan Carlos Ramirezelt hüüdnimega La Chupeta, kes on nüüdseks Ameerika Ühendriikides süüdi mõistetud.

Algselt jagas Sinaloa kartell laadungi tulud oma Colombia varustajatega täpselt pooleks (see muutus kartelli osaluse kasvades). Zambada töö oli kanda hoolt raamatupidamise eest. Ta selgitas kohtule, et kõik viis kartelli juhti ja alljuhti - nende hulka kuulusid ka tema vend ja Guzmán - investeerisid kokaiinisaadetisse. Eesmärk oli “kartelli tugevdada”, aga ka riskide hajutamine - kui laadung sihtkohta ei jõua, kaotab igaüks kapitali, kuid mitte väga palju.

Erinevad sihtpunktid USAs kätkesid endas erinevaid kulutusi ja kasumit - asju aeti ainult sularahas.
NARKOKARTELLI NINAMEES: Mehhiko siseministeeriumi foto 2017. aastast, mil Joaquin Guzman Loera ehk "El Chapo" Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse toimetato.
HO/AFP/SCANPIX

Näiteks Los Angeleses oli saadetise tänavaväärtus 20 000 dollarit kilogrammi kohta, millest transpordikulud moodustasid 7000 dollarit. See tähendas, et Sinaloa kartell sai oma osaluse ehk 15 000 kilogrammi pealt kasumit 13 000 dollarit kilo kohta - kokku 195 miljonit dollarit ehk 39 miljonit igale investorile.

Chicago puhul kerkis kilogrammi transpordikulu 9000 dollarini, kuid seal oli ka tänavahind kõrgem - 25 000 dollarit kilogrammi eest -, nii et kasum oli 16 tuhat dollarit kilo kohta. Iga investor sai nii 48 miljonit dollarit.

Eriti tulus sihtturg oli New York. Transpordikulud kilo eest olid endiselt 9000 dollarit, kuid tänavahind 35 000. “Kasumit sai 26 000 dollarit kilo kohta,” selgitas Zambada üksikasjalikult. “See tähendas 26 miljonit dollarit tonni eest. Investori kohta oli see 78 miljonit dollarit.”

Ühe saadetise pealt teenis kartell seega 390 miljonit dollarit puhaskasumit.

Isegi Zambada ei suutnud määrata, milline võis olla aastate jooksul tema järelevalve all liikunud saadetiste koguväärtus. “Miljardeid,” vastas ta. Enamus rahast liikus tema sõnul tagasi Mehhikosse, et see uutesse saadetistesse investeerida.

Colombiast tulevat kaupa veeti väikeste ja suurte lennukite pardal ja mööda kaubateid. Zambada sõnul kasutati veeteid, kala- ja kaubalaevu. Parim viis USA piiri ületada oli kütuseauto abil, kuhu kokaiini jaoks spetsiaalsed peidikud ehitati. Nende kontrollimisel oleks tsisternist kütus välja voolanud, mistõttu oli kokaiini raske üles leida.

Guzmán kuulas ülirahuliku Zambada esinemist närviliselt, kuid purskas ühel hetkel naerma. Oli momente, mil prokurör ei suutnud Zambadalt küsida vajalikke täpsustavaid küsimusi. Näiteks ütles Zambada: “Äri eesmärk on kontrollida turgu ja kartelli poolt müüdava toote hinda, samuti teenuste hinda, mida on vaja toote kliendini toimetamiseks.” Üks narkokaubanduse suurimaid müsteeriume on olnud see, kuidas kokaiini pakkumine pidevalt suureneb, kuid hind sellest ei lange. Paraku Zambadalt selle kohta täpsemalt ei uuritud.

Kui uuriti, milliseid kohtumisi kartelli juhtkonnas peeti, oli Zambada vastus talle omaselt punktuaalne: “kohtumisi narkokaubanduse transpordi üle, sotsiaalseid kohtumisi ja rahukohtumisi.” Küsitlejad ei uurinud, mida "rahukohtumised" endast kujutasid või kellega rahu sõlmiti. Prokurörid ei küsinud ka seda, kuidas õnnestus miljardeid dollareid sularaha Mehhikos panka hoiustada.

Pärastlõuna vaheajal kohtust lahkudes kõndis Zambada Guzmánist mööda ja noogutas talle. El Chapo vaid kergitas kulmi ja pööritas silmi kohtusaali lae suunas.