Artikkel ilmus erilehes "Eesti parimad ettevõtted 2018". Callisto pärjati "Ettevõtluse auhind 2018" konkursil tiitliga "Konkurentsivõimelisim mikroettevõte 2018".

Eelmisel aastal oli seitsme töötajaga Callisto käive üle 900 000 euro. Callisto enamusosanik Merlis Nõgene ütleb aga kohe, et käesoleval aastal tuleb käive väiksem. Äri iseloom on selline, et vahel kuhjuvad mõned suuremad projektid või lepingud ühte ajaperioodi ja tekitavad nii ka suurema käibe. Mõnel teisel hetkel tulevad jälle „augud” sisse: üks leping lõppeb, aga teise alguseni jääb veel kaks kuud. See ei ole tehas, kus iga päev ja iga kuu tuleb liinilt täpselt ühesugune kogus toodet.

Ja eks on Callisto inimesed, nagu Nõgene tunnistab, vahel ka lihtsalt vabamalt võtnud. Äri on äri, aga seda tuleb teha ka nii, et on mõnus. See tähendab puhkamist ja reisimist. Nõgene ütleb endagi kohta, et on sellel aastal veetnud osa aega Kanadas ja osa Siberis. Võtnud töökoormust vähemaks. Muuseas, selle aasta alguses koliti üheks kuuks terve Callisto kontor (pered võeti ka kaasa) Dubaisse. Miks? Sest Eestis oli kehv ilm ja vaheldust on vaja.

Kui Callisto 2015. aastal alustas, siis öeldi selle kohta Sandor Liive suhtekorraldusfirma. Et Eesti Energia endine kommunikatsiooniosakond (Nõgene oli selle juht) teeb Eesti Energia endise juhi Sandor Liive rahadega PR-agentuuri. Eks Liive nimi käib ka praegu ajalehtede pealkirjades Callistost rääkides kõige enam läbi, aga sisu on siiski muu. Liive ise ütleb, et rahalises mõttes oli tema panus Callisto algusesse kolm kotti jääd, mille ta avamispeole tõi. Nõgene ja Liive jäävad küll korraks mõtisklema, kas panus oli ikka kolm või hoopis üks kott jääd, aga lõpuks otsustavad, et ikka vist oli kolm.

Äri läks kohe käima

Tegelikult oli algus tõepoolest üsna lihtne ja sirgjooneline. Nõgene laenas firmale 4000 eurot, millega maksti ära paari esimese kuu üür. Kuigi oldi ka valmis, et esialgu tuleb töötajatele omast taskust maksta, siis tagantjärele vaadates, ja vist ka tegijatele endile üllatusena, läks Callisto äri väga kiirelt käima. Tulid tööd, tulid kliendid, tuli raha ja nina oli kohe vee peal. Callisto on kogu oma eksitentsi vältel suutnud tulu teenida.

Karin Kaljuläte
Sandor Liive meenutab, et tema esitas Callisto käivitamisel kolm tingimust. Esiteks, Merlis peab ise olema enamusomanik ja juhtivpartner. Läkski nii, et Nõgenele kuulub firmast 55 protsenti ja Liivele 25 protsenti. Teiseks, töötajad peavad samuti omama väikest osalust. Ka see tingimus on täidetud. Ja kolmandaks, klientidega linna peal laiama ei hakka.

Viimase punkti kohta tulebki tunnistada, et Callisto oma kliente ei avalikusta. Me ei tea, kellele nad oma teenuseid müüvad. Callisto on kuu Jupiteri orbiidil ja see viitab ka suhtekorraldusfirma kontekstis sümboolsele tähendusele. See tähendab, et nii nagu Callisto ülesanne pole Jupiteri kõrval särada, pole ka suhtekorraldaja asi oma kliendi kõrval särada.

Avalikest andmetest tulevad muidugi mõned Callisto kliendid välja. Näiteks võitsid nad kaks aastat tagasi Riigi Infosüsteemi Ameti hanke e-Eesti maine edendamiseks.

Klientide hulgas on ka ravimite hulgimüüja Tamro. Meenub ka soojusenergiatootja Adven, üldse üks esimesi Callisto kliente. Adveniga on samas ärisuhe lõppemas. Nagu Nõgene selgitab, siis suhtekorraldusmaailmas üsna tüüpiline kliendilugu: on firma, kellel endal PR-tiimi pole ja võetakse teenus väljast. Aja jooksul firma kasvab ja võetakse palgale majasisene kommunikatsiooniinimene, kellele partner (antud juhul Callisto) aegamööda töö üle annab.

Karin Kaljuläte
Päris alguses panid Callisto asutajad lauale äriplaani kolme suunaga. Suhtekorraldus. Üritusturundus. TV-produktsioon. Tegelikult on töösse läinud ainult esimene. Võib-olla üheks põhjuseks ka see, et kui suhtekorraldusega nii kiiresti ja hästi minema hakkas, pole olnud jõudu ega vajadust väga teistele aladele ronida. Üritusi on muidugi korraldatud, aga seda lihtsalt sellepärast, et mõnel kliendil on vaja läinud, mitte et üritused oleks Callisto põhisuund. Nõgene tunnistab, et algne kolmas idee ehk TV-produktsioon tuleb aeg-ajalt ikka meelde – kes teab, võib-olla midagi kunagi ka sünnib – aga praegu pole küll midagi rääkida.

Küll on aga suhtekorralduse kõrval Callisto jaoks kasvanud tähtsaks valdkonnaks lobby-töö ehk valitsussuhted. Sandor Liive jaoks on see põhitegevuseks.

Liive teeb lobby-tööd

Kui 2015. aastal võis tõesti tunduda, et Liive rolliks on pigem passiivne partner, siis praegu on Callisto tegevus ka Liive jaoks igapäevane töö. Riigikogu, Stenbocki maja, käidud ka Euroopa Komisjonis – see on ring, mida Liive lobby-tegijana käib. Näiteks ülalnimetatud ravimimüüja Tamro nimel üritab Liive praegu poliitikuid veenda, et reformidega on apteegiturg täielikult metsa keeratud. Viimane on muidugi tõsi, sellist kaost pole ammu nähtud, aga valimised on tulemas ja enne seda poliitikud vaevalt midagi muuta tahavad.

Liive torkab selle igavese ettekäände peale irooniliselt: „Tead, mulle öeldi juba eelmise aasta alguses, et riigikogu valimised on kohe ukse taga ja praegu midagi teha ei saa.”

Callistos töötab seitse inimest. Sisuliselt kogu endine Eesti Energia kommunikatsiooniosakond, aga isikute CVdes on minevikus ka mitmeid teisi suurfirmasid. Selline taust tähendab, et Callisto inimestel polnud vaja õppida PR-töö köögipoolt. Kõik oskused alates lihtsamatest pressiteadete tegemistest keeruka strateegilise nõustamiseni on proffide poolt kaetud.
Karin Kaljuläte

Eelmisel aastal tegi Äripäev suhtekorraldusfirmade palgaedetabeli 2016. aasta andmete põhjal, kus Callisto oli selgelt teistest ees. Koguni 3827 eurot brutopalka kuus oli Callisto töötajate keskmine tasu. Nõgene põhjendas tollal numbrit ja suurt vahet teistega sellega, et Callisto võtab tööle ainult proffe, mitte praktikante. Lisaks maksis Callisto dividende 59 000 eurot. Eelmisel aastal maksti dividende aga juba üle 300 000 euro. Kui mõelda, et firma asutati alles 2015. aastal, siis näitavad numbrid ise, et Callisto startis täiskiirusel.

Kui töötajad on PR-alal kogu aeg väga professionaalsed olnud, siis Liive ja Nõgene tunnistavad, et PR-firma tegemist oli neil tarvis õppida. Nõgene meenutab, kuidas nad võtsid Eesti ühe suurema suhtekorraldaja Meta (Andreas Kaju ja Ott Lumi ettevõtmine) majandusaasta aruanded ette ja püüdsid tagurpidi arvutada: kui tulemused on sellised, siis millised peaksid olema teenustasude ja tunnitasude hinnad. Praeguseks on see kõik Callisto meestel käpas.

Piir käes

Callisto on kasvanud piisavalt suureks, et kätte hakkavad jõudma selle äri loomulikud piirid. Mingit ruumi muidugi on. Seitsme inimese asemel võiks olla ka kaheksa, üheksa või veel natuke rohkem. Kindlasti leiaks veel kliente, suudaks ära teha veel rohkem tööd. Aga megakasvu oodata ei ole. Tegu on ju konfidentsiaalsust nõudva valdkonnaga.

Kui üks autofirma juba on sinu klient, siis ühtegi teist autofirmat võtta ei saa. Kui teenindad Elisat, siis Teliale teenust pakkuda ei saa. Callistogi katab juba enamiku olulisi valdkondi ära. Mõningate eranditega. Liive jääb korraks mõtlema ja teeb pooleldi naljatades väikese müügikõne: „Kinnisvara alal meil veel ühtegi klienti pole!”

Teoreetiliselt võib muidugi rääkida välisturgudele minekust ja välisprojektidest – see on olnud Eesti suhtekorraldajate ja reklaamiinimeste valge laev 25 aastat. Reaalsuses on tegu aga ikkagi niivõrd ühe asukoha, kultuuri-, keele- ja ühiskonnaspetsiifilise äriga, et kui paar pisijuppi välja arvata, siis Eestis sa oled ja Eestisse jääd.