Rahanduses kehtib paar kindlat reeglit. Kõigepealt see, et tegu on kõige enam reguleeritud ärivaldkonnaga üldse. Aga ka see, et raha tehakse panganduses - meenub üks Hardo Pajula aastatetagune mõtisklus globaalse finantskriisi taustal - ikkagi just „hallis tsoonis”. Seal, kus kohtuvad finantsinnovatsioon ja regulatiivne ambivalents.

Võtame näiteks Transferwise. Nad teevad seda, mida pangad ei tohi teha. Kui Transferwise peaks täitma samasuguseid regulatsioone nagu Swedbank, SEB või Danske – viimast kahtlustatakse praegu, et ei täitnud reegleid piisavalt – pandaks Transferwise päevapealt kinni. Nende äri ei oleks 40 protsenti „kahtlane”, nagu hetkel öeldakse Danske kohta, vaid sada protsenti. Totaalne rahapesu, kirjutaksid ajalehed (vaata täiendust loo lõpust)*.

Muuseas, kaks aastat tagasi loobus LHV dollaripõhistest arveldustest ja pakub täna dollariülekandeid Transferwise´i abil. Tõenäoliselt tundis LHV, et neil endil ei maksa dollariülekandeid teha, kuna regulatiivsed riskid on liiga kõrged ja just neis „tunne oma klienti” reeglite osas, mis Danskele saatuslikuks said. Teisalt, regulatiivses vabatsoonis tegutsevale Transferwise´ile need probleemiks pole ja seetõttu LHV oma riske sinna ka üle kannab.

Sarnases võtmes saab vaadata ka erinevaid ühisrahastuse platvorme. Eesti omadest on tuntuim Kaidi Ruusalepa veetav Funderbeam. Idee ei ole iseenesest originaalne. Pole ju klassikaline börski midagi muud kui üks suur ühisrahastus, aga aja jooksul on börs lihtsalt nii kinni reguleeritud, et ainult vähesetel on sinna asja. Funderbeami taolistele tegijatele, kes ei pea reeglite koormist kandma, on see avanud uue niši: neile on lubatud see, mis teistele mitte.**

Varem või hiljem aga juhtub mingi jama. Tuleb majanduslangus. Finantskriis. Turud kukuvad. Keegi jääb Funderbeam´is rahast ilma. Keegi hiilib Transferwise´i abil maksudest kõrvale. Mis iganes, midagi juhtub. See on paratamatu. Kisa kostab taevani. Ametnikud ja poliitikud veeretavad vastutusepalli kõigepealt omavahel, aga lõpuks vastavad ühtemoodi: vajame rohkem regulatsiooni.

Siis saavad tänastest kangelastest patuoinad. Kui praegu on Danske Eesti endine juht Aivar Rehe pidalitõbine, keda keegi tunda ei taha, aga Ruusalepp ning Transferwise´i asutajad Taavet Hinrikus ja Kristo Käärmann superstaarid, kes kõlistavad rinnas ordeneid ja kellega iga Eesti poliitik tahab ühele pildile ronida, siis tulevik pole ka nende pea kohal nii pilvitu midagi.

Ühel eelmise nädala istumisel SEB strateeg Peeter Koppel sõnastaski finantssektori arengutsükli: innovatsioon ---> juhtub mingi jama ---> regulatsioon ---> innovatsioon ---> juhtub mingi jama ---> jne. Iga uus finantsregulatsioon lahendab eelmist probleemi, aga laob samal ajal seemne uutele probleemidele, mida finantsinnovaatorid ära kasutavad ja mida regulaatorid tulevikus jälle „lahendama” hakkavad. Transferwise või Funderbeam pole oma arengus lihtsalt veel läbinud „juhtub mingi jama” faasi. Aga see juhtub ja siis visatakse köied ka nende kaela.

Mida siis Danske ja Rehe väga erilist tegid? Venemaalt on 25 aastat järjest raha läände voolanud ja esimesed 20 aastat sellest oli äri täiesti koššer. Lääne ja ida vahelises tsoonis sättisid paljud ennast rahavoo vahele. Ka soomlaste Sampo, mis omanikuvahetuse järel muutus Danske panga Eesti filiaaliks.

Praegu räägitakse küll 200 miljardi euro pesemisest Danskes, aga see number on absurdsel viisil kokku saadud.

Eesti pankadest sai Danske selles valdkonnas suurimaks tegijaks, aga Balti riikide terviku arvestuses oli Danske roll alla 10%-i kui vaadata välismaalaste deposiitarvete mahte. Praegu räägitakse küll 200 miljardi euro pesemisest Danskes, aga see number on absurdsel viisil kokku saadud: ühte ja sama raha kanti palju kordi erinevate kontode vahel ja iga ülekannet eraldi lugedes saadi liitmistehte tulemusel 200 miljardit.

Kui palju tegelikult aastate jooksul Venemaalt on kapitali välja voolanud ei tea täpselt keegi. Nagu ka seda, mis rahaga tegu olnud. Ilmselt on seal olnud kõike: kapitali põgenemist, tavalisi välisinvesteeringuid, portfelliinvesteeringuid, maksude optimeerimist, maksupettust, optimeerimise ja pettuse vahele jäävat hämarat ala, on olnud Putini eest põgenevat raha, on olnud Putini heakskiidul liikuvat raha ja kusagil kindlasti ka täitsa puhast kuritegevust ning viimasega kaasnevat rahapesu.

Kümne aastaga on panganduspoliitikas toimunud suur tektooniline nihe. Algas see kõik suurest finantskriisist ja sellele järgnenud pankade pitsitamisest. Siis mindi pangandusparadiiside kallale. Vaata näiteks, kuidas USA pigistas 2009. aastal šveitslaste UBS-lt välja selle salaklientide nimekirja ning järgnevatel aastatel on riburada pidi käidud järgmiste Šveitsi pankade kallal. Lõpuks tulid rahvusvahelised ülekanded ja „tunne oma klienti” reeglid. Krimmi okupeerimine lisas Vene kontekstis uue poliitilise dimensiooni. Siiani sobiv äri, seda enam polnud (võrdluseks: uiguure või tiibetlasi piinava ja Põhja-Korea ja Iraani tuumaterroristidele katust pakkuva Hiinaga on endiselt okei äri teha, nagu sedastas ka eelmisel nädalal Hiina presidendiga kohtunud Eesti president).

Ühe pisikese Taani panga veel pisem Eesti filiaal ei ole selles mängus tegija. Üsna kindel, et Danske ka rikkus mingeid reegleid, jätsid midagi tegemata, mõned töötajad olid ehk ka kelmid, aga väga kaua oli see kõik normaalne. Reeglid olid ümarad ja nende hindamine arbitraarne. Sellest oli ükstaspuha, niikaua kui enam ükstaspuha polnud. Danske oli ikka Danske, nemad ei muutunud, lihtsalt reeglid nende all muutusid.

Venemaalt liigub raha muidugi endiselt välja. Üle-eelmisel aastal 19 miljardit dollarit ja eelmisel aastal juba 31 miljardit dollarit. Uued finantsinnovaatorid juba tegutsevad.

* TransferWise on Suurbritannia finantsjärelvalve (ingl The Financial Conduct Authority ehk FCA) poolt autoriseeritud finantsasutusena kui Electronic Money Institution (EMI). FCA volitus annab loa tegutseda piiriüleselt kogu Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) (TransferWise’i tegevusloa number on 900507). Autoriseeritud finantsasutusena allub TransferWise EMPs kehtivatele regulatsioonidele (ingl Payment Services Directive, E-Money Directive). Sealhulgas täidab TransferWise Euroopa Liidu IV rahapesu tõkestamise direktiivi (ingl EU IV Anti-Money Laundering Directive), mis hõlmab endas “tunne oma klienti” regulatiivset raamistikku.

**Pole ime, et Funderbeami asutajate seas on just regulatsioonide maailma taustaga inimesed: endine börsijuht Ruusalepp ja endine Finantsinspektsiooni töötaja Urmas Peiker.