Disney Studios

Hindasin seda „tärnitabelis” väga kõrgelt. Harilikult kriitikud selliseid blockbuster'eid nii kõrgelt ei koteeri. Aga tegin seda teadvalt. Film teeb rõõmu ja on tunnetuslik väikestele, pakub seiklusi noortele ja on visuaalselt nauditav vanematele. Friigid saavad nautida, kuidas elusad loomad on pandud näitlema. Eriefektid ja animatsioon on loodud tipptasemel. Suurepärane vaatemäng džunglis, hea dramaatilise ülesehitusega, laste pärast pole melodramaatikat palju võimendatud, tore film.

Kuigi film jälgib süžeeliselt juba klassikaks kujunenud Disney stuudio samanimelist animafilmi 1967. aastast, on uues filmis peaosaliseks Mowgliks elus poiss, 10-aastane hindu Neel Sethi, keda režissöör Jon Favreau oskab pannna loomulikult käituma. Džungliloomadeks on pärisloomad, kõik on nagu ühes ehtsas mängufilmis peab olema. Nad käituvad ja suhtlevad Mowgliga äärmiselt tõetruult, omamoodi vürtsiks on nende suud pandud liikuma, nagu nad tõepoolest kõneleksid inimkeelt. Ja see antropomorfism tundub usutavana.

Rudyard Kiplingi „Džungliraamat” tõlgiti eesti keelde juba 1895 varsti pärast ilmumist ja Mowgli, kelle hundid kasvatasid üles pärast seda, kui must panter Baghira metsast poisi leidis, on eestlaste arvukatele põlvkondadele tuttav juba üle saja aasta. SeetõttuMowgli peab õppima džungli kokkukuuluvuse seadust, mida hundid tajuvad instinktiivselt: salga jõuks on hunt ja hundi jõuks on salk. Üks kõigi eest, kõik ühe eest.

Ingliskeelne publik tunneb rõõmu ka oma osi sisse rääkinud nimekaist näitlejaist. Musta pantrit Bagherat kehastab Ben Kingsley, püüton Kaad Scarlett Johansson ning karu Baloo kõneleb muhedalt Bill Murray häälega. Eesti keelde on film seekord dubleerimata jäetud, ilmselt arvestades, et väikelastele alla 6 vanuseaasta ei soovitata seda vaatama minna. Indias näiteks on vanuse alampiiriks seatud 12 eluaastat.