USA presidenti mängib Aaron Eckhart ja tema ihukaitsjat Gerard Butler.
Suurbritannia peaminister sureb südameatakki. Matustele tulevad suurriikide juhid. Äkki on London täis terrroriste, kes kõik kannavad politseimundrit. Võltspolitseiniku kuulist sureb „saksa kantsler Agnes Bruckner”. Õhitakse prantsuse presidendi kaater. Jaapani peaministri auto vajub purustatud sillalt. Ameerika presidendil (Eckhart) õnnestub kopteril põgenneda. Ihukaitsja (Butler) tapab ühe ründaja teise järel, kuid neid jätkub. Sõjahüüdeks ta karjub: „Saatke need tagasi oma fuckhedistani või ükstapuha kuhu, kust nad tulid!” Automaadivõitluses vististi saatkonna keldris teeb ihukaitsja ometi puhta töö. President ise astub viimasel hetkel sõna otseses mõttes ise kapist välja ja tulistab surnuks viimase terroristi.

Konflikt on selles, et Pakistani relvaärimees (Alon Aboutboul) tahab oma pere droonidega hävitamise eest ameeriklastele kätte maksta ja kavatseb televisiooni otse-eetris Ameerika presidendil kinžalliga pea maha lõigata. Aeg selleks on eetris juba reserveeritud Islami radikaalidest filmis ei räägita, kuid kõik terroristid kõnelevad aktsendiga inglise keelt.

Märulifilm ei peagi olema otseselt realistlik. Kuid siiski peab säilima usutavus. Sellise hiiglasliku terroristide armee Londonisse koondamine ja sellises vormis on üsna ulmeline. Aga põnev see pole, karakterid on ka skemaatilised ja märul üks tuim arvutimäng.

Donald Trumpi ja EKRE pagulaspoliitikale teeb film kahtlemata reklaami. Iraani päritoluga rootsi režissöör Babak Najafi aga ilmselt tahtis teha sensatsiooni: milleks vaadata kaugeid hägusaid milleks vaadata kaugeid hägusaid kõrbevideoid peade mahalõikamisest, kui tapalaval saab näha hoopis Ameerika Ühendriikide presidenti.