1) oleksin oodanud lugupeetud ajakirjanikelt, et ajakirjanikud küsivad ka minu käest, miks ja kuidas ma kooselu seaduse rakendusseaduse hääletamisel otsuseni jõudsin, mitte ei arvaks ega ennustaks. Minult pole loo autorid pärinud, ja EE usaldusväärsus minu silmis sai kahjustada;

2) jääb mulje nagu ma oleksin mõtlemis- ja otsustusvõimetu isik, kes vajab kellegi poolt mõjutamist ja suunamist otsuste tegemiseks. Olgu siinkohal välja toodud, et minu hääletamine ei ole kuidagi sotside "suurepärase ja eesmärgipärase mõjutustöö" tulemus, vaid puhtalt seotud minu varasema aastate pikkuse tööga inimõiguste kaitse valdkonnas ja diskrimineerimise ennetamisel. Oleks ju imelik, kui ma päevapealt oma seisukohti muudaks! Minust on nüüd tehtud Pikhofi päkapikk, millega ma kuidagi nõus olla ei saa.

3) jääb mulje nagu oleks rakendusaktide eelnõu kvaliteetne seaduseelnõu. Ma ei hääletanud kooseluseaduse rakendusseaduse poolt mitte sellel põhjusel, et ma sellega väga rahul oleks. Ma hääletasin eelnõu menetlusest väljalangemise vastu. Sellest loogikast lähtuvalt on minu arvates jäetud erinevatele pooltele võimalus eelnõuga edasi minna ja ühisosa otsida, sest lahendus tuleb leida. Eesti peab olema avatud riik, kus kõik tunnevad ennast õiguslikult kaitstuna ning kus inimesest hoolitakse ka siis, kui ta enamusest erineb. Samasoolistele tuleb tagada piisavad õigused nende ühiselu reguleerimiseks ja riiklikuks tunnustamiseks. Eesti Vabaerakonna fraktsioon esitas alternatiivse eelnõu pealkirjaga Paarkonna seaduse eelnõu, millega reguleerida samasooliste paaride varasuhteid, ülalpidamiskohustust, pärimist ja laste teemat. Jah, see on oma sisult tagasihoidlikum kui kooseluseadus, kuid see-eest on siin eeldus kahte leeri läinud ühiskond taas kokku tuua.