Nädala 5 tähtsaimat uudist: Pariisist Harkuni
1. Pariisis pandi toime massimõrv/algas sõda/korraldati terrorirünnakud
Pariisis korraldasid väidetavalt ISISe mõttekaaslased, kelle arv, päritolu, elukoht, kodakondsus, staatus ja täpsed motiivid on veel selgumas, koordineeritult 7 rünnakut, milles hetkeseisuga on hukkunud 132 inimest. Uuest infost saab jooksva ülevaate siit. Rünnak on andnud uut hoogu seisukohtadele, et Euroopa peaks ümber vaatama oma pagulaspoliitika, kuigi pagulased just sedasorti terrori eest Euroopasse põgenenud ongi. Ning kuigi vähemalt ühe rünnakutes osalenu juurest leiti kas päris või võltsitud Süüria pass, mille alusel ta ka pagulaskandidaadi staatuse on saanud, tasub endalt küsida, kas selliseid õudusi korda saatnud isikut oleks heidutanud, kui ta oleks pidanud piire ületama mõne muu identiteediga või muidu ebaseaduslikult. Väidetavalt oli üks ründaja põhjendanud oma käitumist kättemaksuga Prantsusmaa sekkumise eest Süürias, mis on olnud just paljude pagulaspoliitika kriitikute avalik nõudmine. Konstruktiivsemalt aga sunnib juhtunu tõsiselt üle vaatama terrorismivastase võitluse koordinatsiooni Euroopas ja korrakaitseorganite võimekust ning koostööd. Paratamatult tekib küsimus, mis oleks, kui Breiviku või mitmete rünnakute puhul USA koolides oleks süü laotatud kõigi ründajatega sama rahvust, sama usku, sama nahavärvi, sama maailmavaadet, sama kodakondsust jagavate inimeste üle – me kõik oleks juba süüdi.
PS Vaene David Cameron, kelle järjekordne katse sel nädalal pälvida kogu Euroopa tähelepanu oma nõudmistele Euroopa Liidus püsimise nimel, kukkus taaskord läbi.
2. Harku kinnipidamiskeskuses tuli kasutada jõudu
Harku kinnipidamiskeskuses kasutasid politseinikud kummikuule ja teisi erivahendeid, et suruda maha grupp kinnipeetavaid, kes asusid protestima ühe vägivalda kasutanud kaaslase eraldamise vastu. Intsident on tekitanud küsimusi politsei reaktsiooni proportsionaalsusest, kuid veelgi enam: juhtinud tähelepanu Harku keskusele endale, kus kummalisel kombel hoitakse kinni korraga väga erineva staatusega inimesi – asüülitaotlejaid, nende hulgas ka 6kuust beebit, ja väljasaadetavaid.
3. Estonian Airis algasid konsultatsioonid koondamise läbiviimiseks
Pärast seda, kui juhtkond oli teatanud töötajatele, et nad võiksid lahkumisavalduse kirjutada, sattus ettevõte suure avaliku surve alla, tänu millele alustas ettevõte kreeditoride, ametiühingute ja teiste osapooltega neljapäeval konsultatsioone koondamise läbiviimiseks. Uus lennufirma NAG hakkab paralleelselt töötajaid värbama, kus ilmselt paljudel Estonian Airi töötajatel on head eeldused tööd leida.
4. Keskerakond tahab loobuda süüdimõistetute automaatsest väljaheitmisest
Keskerakonna volikogu arutas eile põhikirjamuudatusi, millest üks kaotaks sealt punkti, mis automaatselt heidab erakonnast välja kriminaalkorras süüdimõistetud isiku. See probleem võib puudutada lähemas perspektiivis nii Priit Toobalit kui Lauri Laasit, pikemas perspektiivis ka Edgar Savisaart – mis ilmselt ongi põhjus, miks Kadri Simson seda ettepanekut erakonnas müüb. Simsoni strateegia erakonna esimeheks kandideerimisel on võimalikult palju näiliselt toetada Savisaart, tema vastutuskoormat kergendada jms. Ühegi teise erakonna põhikirjas ka sellist punkti täna pole, juhatused võivad erakonna liikme välja visata, aga ei pea.
5. Rahanduskomisjon ei toetanud ERRile lisaraha eraldamist
ERRi järjekordne katse saada järgmisel aastal toimuvate olümpiamängude ja jalgpalli EM ülekannete lisakulu argumendiga riigieelarvest lisaraha ei leidnud Riigikogu rahanduskomisjoni toetust. Sellega seonduvalt kavandab või ähvardab, sõltuvalt siis tõlgendusest, ERR koondamiste ja kärbetega muus programmis.