Nädala uudiste edetabel: okupatsioonikahjud, banaanikahjud, riigiabi kahjud
Aga et neil oleks millegagi/kellegagi vaielda, pakun välja enda järjestuse.
Eilsel Euroopa Komisjoni otsusel, et Estonian Airile antud riigiabi on ebaseaduslik ja tuleb tagasi maksta, on mõjusid palju ning uudiseid selle kohta sünnib igas tunnis, aga peamine: täna hommikust alates lendab Tallinnast Estonian Airi asemel Nordic Aviation Group, peaaegu kõigisse endistesse Estonian Airi sihtpunktidesse, esialgu veel partnerite abiga. Lähipäeviks soetatud lennupiletite asemel on saadetud/saadetakse inimestele uued, hilisemaks ostetud piletite omanikud saavad raha tagasi ja võivad ise osta uued piletid nagroup.ee kodulehelt või teiste lennukompaniide abil. Öö otsa on tegeletud süüdlaste jahtimisega, hetkel kaalumisel Air Balticu poolt äraostetud Euroopa Komisjon, Juhan Parts, Tero Taskila ja odavlendudega kogu tööstusaru ära rikkunud Michael O’Leary.
Justiitsminister Urmas Reinsalu allkirjastas Läti ja Leeduga memorandumi, millega ühtlustatakse okupatsioonikahjude arvutamise metoodikat ja analüüsitakse parimaid viise selle sissenõudmiseks. Paljud on pahased, kuna näevad selles katset populistlikus punktivõtus (segaseks jääb, kui palju inimesi niisuguste avalduste eest poliitikutele küll punkte jagab), ohtu piirileppe sõlmimisele (kuigi piirilepe ei pidavat ühegi muu asjaga seotud olema kui ainult piiri tehniline mahamärkimine), ühtsele välispoliitikale (mis meil juba ammu enam väga ühtne vist ei ole) jms. Reaalne oht tekib, kui riik selle nõude esitab ja näiteks ka riigieelarvesse sisse kirjutab – see võimaldaks hoopis uuel skaalal „struktuurset tasakaalu“ viljeleda.
Päästeamet väidab, et banaanid olid osa õppustel osalejate lõunasöögist, mitte rekvisiit, mida pagulastena esinevad õppustel osalejad pidid käes hoidma või sööma, et usutavalt pagulast etendada. Loodame, et see nii oli – sellegipoolest väärib intsident selget signaali valitsuselt, kes selgitaks, et pagulase kujutamine ahvina ei oleks aktsepteeritav huumor riigiasutuse poolt ning alavääristab ja stereotüpiseerib pagulasi.
Haridusministeerium töötas pärast Riigikohtu otsust välja üheleheküljelise eelnõu, mis ütleb, et kohalik omavalitsus võib, aga enam ei pea tegevustoetust maksma nii erakoolidele kui munitsipaalkoolidele. Ministeerium on esitanud mitmeid argumente nagu näiteks probleem, et seni on erakoolid saanud tegevustoetust (91 eurot lapse kohta), mis on olnud kõrgem samas omavalitsuses munitsipaalkoolile makstud toetuse määra (ca 60 eurot lapse kohta), samuti probleemi, et uue erakooli asutamine pole piisavalt rangelt reguleeritud jne, kuid ministeerium on otsustanud nende küsimustega tegelemise asemel keskenduda raha säästmise küsimusega tegelemisele. Lisaks sellele räägib Reformierakond, et tegevustoetust maksab koolipidaja (on see munitsipaalkool või erakool) „omavahenditest“, jättes tähelepanuta asjaolu, et munitsipaalkooli „omavahendid“ on kõigi omavalitsuse territooriumi maksumaksjate ühised „omavahendid“. IRL oli valitsuses eelnõu vastu, vaidlus jätkub järgmisel nädalal.
Vahelduseks tuli ideega midagi reguleerida välja erasektori inimene, mitte poliitik või ametnik – Ülemiste kaubanduskeskuse juhataja Guido Pärnits pakkus välja ka varem kõlanud mõtte, et kaupluste lahtiolekuajad võiksid olla seadusega piiratud. Sest see tekitavat müüjates stressi. Varem on väidetud, et lühem lahtiolekuaeg võimaldaks ka müüjatele rohkem palka maksta. See võib isegi tõele vastata, ehk et kaubanduse kontsentreerimine kindlale ajavööndile ja tugevama regulatsiooni piirav mõju konkurentsi tekkele võimaldab nendel müüjatel, kes oma töökoha säilitab, ehk isegi rohkem palka teenida. Eeldusel, et kaupmees seda täiendava kasumina välja ei võta. Kuidas sellest võidaks töö kaotavad müüjad ja üldiselt kahaneva tööhõive kaudu riik, või klient, või keegi kolmas, on raske näha. Õnneks esimese hooga poliitikud veel kaasa ei lennanud.
