Eile toimus Narva Aleksandri koguduse nõukogu koosolek, millel otsustati kogudus likvideerida ja alustada pankrotimenetlust. Miks vaesus Narva Aleksandri kogudus?

• Narva Aleksandri koguduse vara, sealhulgas suurt kirikut, ähvardab haamri alla minek

• kirikut renoveerinud sihtasutuse projektijuht on kohtu all

• ehitusettevõtte nõue kasvab juba üle miljoni euro

Narva luteri kiriku avamisel käis küll mitu tähtsat riigimeest, kuid paari aasta eest lõppenud renoveerimise tagajärjel käib võitlus kohtutandril. Kogenud poliitik ja kirikuõpetaja Villu Jürjo ei oska täpselt öelda, miks ta garanteeris koguduse nimel hiiglaslikku, 5,5 miljoni kroonist (351 000eurost) laenu. Projektijuht on omastamise ja võltsimise pärast kohtu all ning ehitusettevõte ootab endiselt tehtud töö eest tasu. Nüüd enam tähtsad riigimehed ega EELK konsistoorium asja sekkuda ei taha.

“Bandiidid, justiitsmaffia, väljapressimine,” kõlab auväärt kirikuisa Jürjo suust korduvalt.

Jürjo seisab viimaste aastakümnete Eesti kõige olulisema sakraalehitise, Narva Aleksandri kiriku peasaalis. Tegu on luterliku kiriku idapoolseima majakaga, mis oli pikka aega unaruses. 2008. aastal oli ehitusfirma Eviko kirikus kibedalt ametis. Valmimine edenes loodetust kiiremas tempos ning ehitajad tegid kokkuleppel Jürjoga ka töid, mida riigihanke lepingus märgitud polnud. Kanalisatsioon, vahehalli viimistlus, soojussõlm on mõni nendest töödest. Ehitusettevõte esitas hinnapakkumise, Jürjo kinnitas selle allkirjaga, töö sai tehtud. Kokku tehti selliseid lisatöid 7 miljoni krooni eest.

Skeemitamine laenudega – ehitaja versioon

“Raha pidi tulema hiljem,” ütleb ehitusettevõtet kohtus esindav jurist Kerli Kase.

Võlausaldajad maalivad juhtunust järgmise pildi: tööd tehti ette, kuna Jürjo lubas raha EASilt peagi hankida. Erinevalt enamikust EASi programmidest võis piirkondade konkurentsivõime programmis taotlusse lisada ka mõningaid selliseid töid, mis olid juba tehtud. Aga oh häda! Tehtud tööd tekitasid ju kirikule võlgnevuse ehitusettevõtte ees, mida taotlejal olla ei tohtinud.

Eviko juhid, Narva Aleksandri kiriku sihtasutuse projektijuht Heikki Lättemaa ja kirikuõpetaja Jürjo jõudsid lõpuks kokkuleppele. Eviko laenab Lättemaale kui eraisikule 5,5 miljonit krooni. Lättemaa kannab selle koguduse arvele. Kogudus maksab selle eest ehitusvõlad ja EASi silmis on taotleja puhas kui ingli südametunnistus.

Mõeldud, tehtud. Kõige kindlustamiseks kirjutab Jürjo oktoobris 2008 alla garantiikirjale. “EELK Narva Aleksandri Kogudus garanteerib hr. Heikki Lättemaa laenu tagasimakse summas 5 500 000 krooni.”

Raha laekus Lättemaa arvele, Lättemaa maksis selle omakorda koguduse arvele ja sealt liikus raha Evikosse tagasi – tehtud ehitustööde eest. Ehitusvõlad olid kustunud, aga Lättemaale antud laen oli Evikol endiselt kirjas.

Kiriku renoveerijad saatsid lootusrikkalt avalduse EASile toetuse saamiseks. Oleks EAS toetuse kinnitanud, oleks saanud tööde eest tagantjärele tasuda, kirik valmis, kõik rõõmsad. EAS aga otsustas miskipärast taotluse tagasi lükata.

Küna oligi korraga lõhki. Eviko oli justkui saanud renoveerimise eest tasu kätte, aga seda iseenda raha eest.

Naiivne kirikuõpetaja – Jürjo versioon

Jürjo versioon loost: Lättemaa ütleb, et mingil põhjusel on vaja võtta Evikolt 5,5 miljonit krooni laenu. See aitaks Evikol mingid paberid korda ajada ja nädala pärast kannavad raha tagasi. Jürjo usaldab temaga samas kabinetis töötavat projektijuhti ja annabki allkirja. Kogu järgnev vaidlus on vandenõu ja väljapressimine. EASiga polevat seejuures midagi seotud.

Jürjo pole mingi tavaline kirikuõpetaja. Tema CV on väga pikk – ta kuulus omal ajal Eesti iseseisvuse poolt hääletanud ülemnõukokku, kirikus on ta töötanud mitu aastakümmet. Kunagi kuulus Isamaaliitu, praegu Keskerakonda. Aga nüüd ei tea Jürjo enda sõnul, miks täpselt ta selle garantii andis. Raske uskuda, et ta võiks olla nii naiivne, aga just seda ta väidab.

“Ma päriselt ei oska öelda, et miks meil seda laenu vaja oli. Lättemaa ütles, et see on Evikole vaja paberite korda saamiseks,” väidab Jürjo nüüd. “Ja mul ei oleks õigust (koguduse nimel – D. L.) sellist garantiid anda. Selle vea ma tegin.”

Jürjo tunnistab küll, et raha jõudis koguduse nimel olnud arvele, kuid seda arvet kasutas eelkõige sihtasutus. Jürjo oli nii koguduse kui sihtasutuse eesotsas. Kuna töid tellis juriidiliselt siiski sihtasutus, ei tohiks kogudus selle rahaga üleüldse seotud olla.

Kui kohus nõuaks ikkagi kogu raha koguduselt välja, läheks kogudus otsemaid pankrotti. Ise lubab Jürjo olukorra lahenedes ära pensionile minna.

Eviko juhataja Rein Murumägi ootas raha peaaegu kolm aastat. Seejärel astus mängu Murumägi äripartner Meelis Niinepuu, kelle üks ettevõte OÜ Connexion tegeleb probleemsete laenudega.

“Ta rääkis mulle sellest 2011. aasta suvel ja ma ütlesin talle, et kuule, see asi ju aegub kohe,” meenutas Niinepuu. “Eviko esindaja mõtles, et kirikus ikka tünga ei saa. Soovitasin hagi sisse anda.”

Aegumise oht oli tõepoolest olemas, sest võlanõuded aeguvad kolme aastaga. Oktoobris 2008 antud laenu oleks võinud seega 2011. aasta oktoobris kiriku torni kirjutada. Niinepuu ja Connexion omandasid Lättemaalt laenunõude ning asusid ise raha sisse nõudma.

“Ma eeldasin, et see asi on nii selge, jõuame kiire lahenduseni. Aga tegelikkus oli hoopis vastupidine,” sõnas Niinepuu.

Kohtus võidab ehitaja

EELK konsistoorium asus esialgu seisukohale, et esmalt peab tegema ekspertiisi, kas vaidlusalused tööd on tõesti tehtud. Ehitusekspertiisist selgus, et ehitustööd olid tõesti tehtud. Sügisel 2012 olid osapooled lähedal ka kompromisslepingule, et võlausaldajad saadavad koos kirikuisadega kirja valitsusele palvega tasuda koos intressidega 720 000 eurot. Jürjo aga võttis kompromissi ühepoolselt tagasi ning nimetas kõike vandenõuks ja banditismiks. Kompromissiga oleks Eviko saanud 452 000 eurot, Connexion 268 000 eurot. Pahase kirikuõpetajaga aga olnuks valitsuselt lisaraha taotlemine lootusetu.

EELK peseb nüüd oma käed puhtaks. Konsistooriumi avalike suhete spetsialist Arho Tuhkru saadab lakoonilise vastuse: “Me suhtume Narva Aleksandri kiriku restaureerimise rahastamisega seotud probleemidesse täie tõsidusega ja jälgime sellega seotud asjade käiku. Samas ei sekku konsistoorium omalt poolt käimasolevatesse vaidlustesse ega võta vastutust küsimustes, mis ei kuulu kirikuvalitsuse vastutusalasse.”

Esimene vaatus lõppes kohtus 9. oktoobril 2013. Kogudus kaotas. Jürjo väited, et raha on tagasi makstud, mingit laenu polegi ja tal pole üldse õigust sellist garantiid laenule anda, lükati kohtus tagasi. Algas võitlus avalikkuse ees.

Kohus otsustas, et raha on jõudnud koguduse arvele, selle eest on tehtud tehinguid (makstud Evikole tööde eest) ja kuna lisaks on lubanud Jürjo enda allkirjaga koguduse nimel seda garanteerida, siis vastutabki kogudus.

Jurist Kerli Kase sõnul pole asi üldsegi kirikuhoones ega selle müümises. Narva kogudusel leidub ka muud kinnisvara peale kirikute või kalmistute. Vahetult pärast esimese astme kohtu otsust toimuski omapärane liigutus Narva koguduse ühe arendusprojektiga. Kogudusel oli käsil Vestervalli tänaval elamuarendus, kuid kohtuotsuse järel võõrandati pool sellest EELK kinnisvaraarendusettevõttele Kiriku Varahaldus. Ilmselt sai keegi aru, et asi on hapu. “See oli väga tõsine häirekell, et kas nüüd hakataksegi kogudust varast tühjaks tegema,” ütles Kase.
Villu Jürjo, Narva Aleksandri kirik

Võlausaldajate nõudel pani kohus kõigile kogudusele kuuluvatele kinnistutele hüpoteegi.

“Meid ei huvita kirikuhoone, kuna kõike oleks võinud ju alustada vastupidises suunas. Müüge näiteks Vestervalli kinnistu ja hakake otsast võlga maksma,” ütles Niinepuu. “Aga seda ei tehtud.”

Kogudus otsustas anda asja edasi ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus jõudis tulemuseni 5. mail: kogudus peab ikkagi raha välja maksma.

“Tegu on kohtusüsteemi poolt toime pandud banditisimiga!” kurtis Jürjo.

Projektijuht kohtu all omastamise ja võltsimisega

Aga olemas on veel üks laenuleping. Sellega võttis kogudus Evikolt 1,8 miljonit eurot laenu. Lepingu all on tavapärasest nurgelisem Jürjo allkiri. Selle kirjutas Lättemaa. Enda sõnul küll Jürjo heakskiidul ja volitusel, kuid sel nädalal toimub Narva kohtumajas eelistung kriminaalasjas, kus Lättemaad süüdistatakse muuhulgas dokumendi võltsimises ja omakasu saamises. Prokuratuuri hinnangul sai Lättemaa kogu skeemiga 37 000 eurot.

Lättemaa väited seavad Jürjo versiooni kahtluse alla. Lättemaa väidab, et nad töötasid koguduse juhatuse liikme Jürjoga kirikut renoveerides koos ja saadud laenu kasutati tõesti ehitusarvete tasumiseks.

Dokumendi võltsimise kohta ütleb Lättemaa omakorda, et ta oli pidevalt kiire päevakavaga Jürjo asemel dokumente allkirjastanud. “Ma ei osanud kahtlustada, et raskuste saabudes asub Jürjo laenusuhete olemasolu eitama,” ütles Lättemaa. “Jürjo on koguduse juhatuse liikmena teadlik nii laenu võtmise eesmärkidest kui ka laenulepingu tingimustest. Esimesest päevast peale. Kui väidab teisiti, siis valetab.”

Raha, mille omastamises Lättemaad süüdistatakse, läks tema sõnul aga koguduse maja parandamiseks.

Ehitusettevõtte õigust võlga tagasi nõuda ei eita ka Jürjo asemel Narva Aleksandri koguduse uueks esindajaks nimetatud Peeter Kaldur. “Me mingil juhul ei eita võlgnevust, aga tahame teada, kui suur see võlg on, ja selle peaks otsustama kohus,” ütles Kaldur ja lisab, et selleks pöördus kogudus ka avaldusega riigikohtusse.

Tavaliseks kirikuõpetajaks taandunud Jürjo sõnul peab ebaõiglase kohtuotsuse edasi kaebama. “Koguduse sissetulekud on põhiliselt annetused ja kurjusega võitlemiseks annetusi eriti ei laeku, seega tänase seisuga alles otsime rahastust,” sõnas Jürjo.

Kirikuõpetaja tunnistab, et kõik on vaidlusest väsinud. Koguduse liikmed, tema ise. Pikalt raha oodanud Eviko läbib praegu saneerimisprotsessi.

Ekspress saatis Jürjole tema tsitaadid ja väited tutvumiseks, mille peale kirikuõpetaja vastas, et ootas asjatundlikumat artiklit. Kogu vastaspoole tegevus olla kuritahtlik ja kogudusel ei saa mingeid kohustusi olla.

See tähendab, et tahtlikult või tahtmata eksivad kõik võlausaldajad, endine kolleeg Lättemaa, toetusest loobunud EELK, uus koguduse juht ja Viru praostkonna praost Peeter Kaldur, aga ka maakohus ja ringkonnakohus takkapihta. Ainus, kes sellisel juhul ei eksi, on härra Jürjo, kelle puhul arvestas kohus ka järgmist: “Tegemist on ühiskonnas sotsiaalselt lugupeetud ja ausat mainet omava [–] kirikuõpetajaga, kelle esmaste käitumisreeglite hulka kuuluvad üldteadaolevalt nii keeld valetada kui ka võõrast vara himustada.”