26. oktoobri Die Zeiti artikkel käsitleb USA ja Venemaa vahel alanud uut võidurelvastumist. Jänkisid kannustab hirm, et venelased on nendest võimalikuks konfliktiks paremini ette valmistunud.

USAl ja Venemaal on mõlemal piisavalt väga võimsaid tuumarelvi, et teineteist soovi korral hävitada.

Erinevalt ameeriklastest on venelastel aga ka suuremal hulgal väiksemaid tuumalaenguid, mis võimaldaks pidada Euroopas piiratud tuumasõda.

2009 ja 2013 toimunud õppustel harjutas Vene armee tuumarünnakut Varssavile.

„Katse desarmeerimisega ei ole päriselt õnnestunud,“ räägib Kroenig Saksa ajalehes. „Obama panustas rohkem desarmeerimiskontrollile, kui heidutusele. Me peame siin tasakaalu taastama.“

Kroenigi seisukoht on, et USA peab omama ajakohast heidutust kõigi võimalike vaenlaste vastu, olgu see Hiina, Põhja-Korea või Venemaa.

Venemaa puhul tähendaks piisav heidutus seda, et ka USAl oleks võime pidada mitte ainult suurt, vaid ka piiratud tuumasõda.

Tasakaalu saavutamiseks panustavadki ameeriklased nüüd uut tüüpi väiksemate tuumarelvade kasutusele võtmisele. Selle käigus kerkib üles ka NATO heidutusvõime tugevdamine Euroopas.

Die Zeiti artikli kohaselt võiks tulla kõne alla väiksemate tuumalaengute paigutamine eeskätt Saksamaal asuvatesse USA baasidesse.

Liidukantsler Angela Merkeli juhitav Saksa valitsus ei ole soovinud sel teemal avalikult sõna võtta. Uute relvade maaletoomine võiks tuua kaasa rahva pahameele.

Just selles kontekstis viitab Die Zeiti artikkel mõttele, et Berliini keeldumise korral võiks ameeriklased hakata otsima relvadele mõnda teist asukohta.

Die Zeit iseloomustab 40aastast Kroenigut kui „uue põlvkonna pistrikut“. Ta töötab praegu Washingtonis Georgetowni ülikoolis õppejõuna.

Varem on Kroenig töötanud USA kaitseministeeriumis ja luureagentuuris CIA sõjaväeanalüütikuna. Tema käe all valmis ka esimene ametkondadevaheline terrorismivastane strateegia ja Iraani tuumaseadmete rünnakuplaan.