Kauges Peruu Amazonase külakeses asub Olivia Arévalo voodrilaudadest kodumaja. Selle juures kasvab palmipuu, mille alt on kõik verejäljed maha kraabitud. Näib, et nädal pärast toimunut tahavad külaelanikud kustutada igasugused märgid sellest šokeerivast vägivallapuhangust, mis seal aset leidis.

19. aprilli keskpäeval tulistati selles kohas kaks korda külaravitseja Arévalot. Tunnistajate sõnul varises ta maha ja ahmis "Nad tapsid mind! Nad tapsid mind!" samal ajal, kui tütar Virginia oma sureva ema pead hoidma jooksis.

Mõne minuti jooksul kasvas ahastus üle ohjeldamatuks vihaks. Arévalo naabrid võtsid kinni ja lintšisid väidetava pahategija - Kanada mehe nimega Sebastian Woodroffe (41), kes oli rännanud piirkonda kohalikku rahvameditsiini õppima.

PERU-CANADA-CRIME-INDIGENOUS
Õõvastava topeltmõrva tõttu on sattunud karmi rambivalgusse ayahuasca-turismi reguleerimata maailm. Ayahuasca - taimedest tehtav keedus, mis sisaldab hallutsinogeeni dimetüültrüptamiin (DMT) - on meelitanud Peruusse tuhandeid lääne turiste, kes traditsiooniliste šamaanirituaalide abil otsivad ravi kõige vastu alates spirituaalsest anoomiast kuni narkosõltuvuseni.

Ayahuasca buum on osadele Peruu marginaliseeritud kogukondadele andnud vajaliku sissetuleku, kuid seda on seostatud ka mitmete surmajuhtumitega ning toonud kaasa süüdistused kultuurilises omastamises ja liigkasuvõtmises.

81aastast Arévalot peeti Amazonase suuruselt teise hõimu Shipibo-Konibo vaimseks emaks. Hõimu tuntakse selle rikkalike traditsioonide poolest, mis põhinevad šamaanirituaalides tarvitatavast ayahuascast inspireeritud maailmanägemusel.

Victoria Gracia külas öeldi Arévalo kohta lyoshan ehk vanaema. Nimi osutas austusele ja kiindumusele, mida 40tuhande liikmega põliselanike grupp elavaks entsüklopeediaks peetud naise suhtes tundis.

Regiooni pealinnast Pucallpast jõuab mootoriga rikša abil mööda kruusateid ja logisevaid puusildu sõites ühe tunniga Ucayali provintsis asuvassse külasse, mille elanike seisund hõljub pingelise rahu ja pulbitseva meelepaha vahel.

"Mis sa arvad, kas politseinik on varem seda kauget paika külastanud? Mitte kunagi!" purskab külaelanik Becky Linares puude varju hoidval külaväljakul. "Aga kui see kanadalane suri, oli koht neid täis."

PERU-CRIME/
"Selleks oli vaja surma, kuid mitte vanaema oma, kes tapeti, vaid gringo," ütles ta tormilise aplausi ja heakskiitvate hüüete saatel.

Nädal pärast Woodroffe´i tapmist andis Kanada välja hoiatuse, milles kutsus reisijaid Peruus üles kõrgendatud ettevaatlikkusele - seejuures soovitati ebavajalikku reisimist teatud piirkondadesse täielikult vältida, viidates terrorismi ja kuritegevuse ohule. Nende piirkondade hulka kuulus ka suur Osa Ucayali provintsist. Varsti pärast Sebastian Woodroffe´i surma postitati veebi telefonikaameraga filmitud video, milles näidati mehe elu arvatavaid viimaseid hetki. Klipis anub Woodroffe halastust teda sisse piiranud rahvahulgalt, kelle seas ka mitmeid lapsi.

Kohtunik on käskinud vahistada kaks videos nähtud meest. Kogukonna juhti José Ramirezt ja teist külaelanikku Nicolàs Morit ähvardab tahtliku tapmise eest 15-35 aastat vanglakaristust. Mõlemad mehed on peitu pugenud ja viibivad sügaval džunglis Shipibo-Konibo hõimu kaitse all.

Külaelanikud väidavad, et enne mõrvu olid nad Woodroffe´i kolmel korral politseijaoskonda toimetanud, kuna mees ilmus külasse ja käitus imelikult, olles arvatavasti narkouimas või purjus.

"Ta ei rääkinud kunagi midagi ega selgitanud, mida ta siin teeb," rääkis külajuht Miluska Gonzàlez. "Ta vaid avas oma õllepurgi ja hakkas jooma."

Briti Columbiast Courtenay linnast pärit Woodroffe oli elanud Peruus vahelduva eduga umbes viis aastat. Ühisrahastusveebi Indiegogo postituses kirjutab ta, et soovib rahvameditsiini abil sõltuvust ravida. Woodroffe´i pere keeldus kommentaaridest.

Jääb ebaselgeks, millist rolli ayahuasca topeltmõrvas mängida võis, kuid Shipibo-Konibo hõimujuht Ronald Suàrez on kutsunud üles selle kasutust kontrolli alla võtma.

"Me usume, et ayahuasca on hõimuvendade jaoks hea sissetuleku teenimise võimalus, kuid pärast juhtunut peaks see olema reguleeritud," ütles Suàrez.

Ayahuascha on Peruus legaalne, kui Suarez väidab, et šamaanideks õppivad väliskülalised sooritavad tegelikult teatud mõttes kultuurivarguse. Ta püüab läbi suruda seadust, mille alusel reguleeriks ayahuasca kasutamist riiklik rahvameditsiini instituut.
PERU-CANADA-CRIME-INDIGENOUS

Paljud saabuvad džunglis veedetud ayahuasca-puhkuselt valgustava või elumuutva kogemuse võrra rikkamana. Ayahuascat on kasutatud edukalt traumajärgse stressi ja uimastisõltuvuse ravimisel.

Kuid sellel kõigel on ka tumedam pool.

Ravitsejaid teesklevad šarlatanid on tseremooniaid kasutanud naiste seksuaalse ründamise eesmärgil. Ayahuascat on seotud ka mitmete surmajuhtumitega: 2015. aastal väitis teine kanadalane Joshua Stevens, et ta oli sunnitud tapma Suurbritanniast pärit Unais Gomese, kes teda ayahuasca-uimas olles noaga ründas.

Woodroffe võttis Arévaloga alguses ühendust, kuna too oli üks Shipibo-Konibo hõimu austatumaid ja mõjuvõimsamaid taimeravitsejaid.

Kuid Ucayali prokurörid väidavad, et mõrva arvatav motiiv oli see, et Arévalo poeg Julian võlgnes Woodroffe´ile väidetavalt 14 000 Peruu soli (3655 eurot).

Kaks päeva pärast mõrva avastas politsei madalast hauast Woodroffe´i surnukeha. Neljapäeval leidsid nad üles ka arvatava taparelva: hõbedase Taurus .380 püstoli. See oli mässitud kilekotti ning visatud San Pablo de Tushmos asuva surnuaia lähedale, kuhu maeti Arévalo. Woodroffe´i lammutatud mootorratas leiti samuti lähedalt, ütlesid prokurörid.

Wooroffe ostis püstoli ühelt politseinikult 3. aprillil ehk kaks nädalat enne Arévalo mõrvamist. Tehing oli seaduslik, kuid Woodroffe´il puudus relvaluba.
PERU-CRIME/

Politseiallikate sõnul osutus Woodroffe´i kehalt võetud tulirelva tahmasadestuse test negatiivseks. Vanemprokuröri Ricardo Jiménezi sõnul on kanadalane siiski endiselt peamine kahtlusalune.

"Woodroffe´i surnukeha oli maetud ligi 48 tundi ja see võis testi rikkuda," selgitas Jiménez.

Samal ajal istusid Victoria Gracias pastelsetesse pluusidesse ja geomeetrilise mustriga seelikutesse riietunud naised ümber tohutusuure keedupoti, millest eralduv suits triivis kõrgele puuokste sisse.

Mõrvade põhjustatud šokk hakkab mööduma ning inimesed avanema.

Hilario Díaz andis külakoolis tundi, kui kuulis kolme lasku. Ta käskis lastel paigal püsida ja jooksis vaatama, mis juhtus.

"Nägin vanaema vereloigus lebamas ja reageerisin nagu iga teine inimene – andsin (Woodroffe´ile) kõrvakiilu, kuid nähes, et rahvajõuk tahab asja kaugemale viia, võtsin mootorratta ja läksin politseid otsima," räägib ta.

"Ma ei kiida heaks seda, kuidas ta suri. Kuid see, kes tapab, peab ise surema – selline on indiaani seadus."

Leinavaid külaelanikke solvas ka kohalik rahvasaadik Carlos Tubino, kes nimetas neid Twitteris metslasteks ja süüdistas surmades kohalikke šamaane, kes olevat teinud ayahuascast võõramaalastega aetava äri.

Hilje Tubino vabandas, kuid küla jaoks paljastasid tema sõnad Peruu ühiskonnas peituva rassismi ning segaduse enda tuleviku osas: kas nad suudavad ayahuasca-turismiga raha teenida viisil, mis ei seaks ohtu nende kultuuri?

"Te ajakirjanikud pole siin vaese ja kaitsetu vana naise suhte toime pandud roima pärast, " ütles Becky Linares ajakirjanikele. "See on toimunu kõige kurvem külg. Sellepärast oleme ikka veel raevunud."