Silberauto on olnud läbi aastate moel või teisel Mati Alaveri sponsor. Karel Tammjärv tunnistas täna, et just Alaver vahendas talle dopinguarsti kontakte. Mis teie vaatepunktist edasi saab?

Selliseid asju ei saa heaks kiita – see on päevselge. Silberauto on olnud oma tegemistes kogu eksisteerimisaja jooksul üliaus. Sellistele asjadele (dopingu tegemine – EE) ei saa õigustust anda ega leida. See on ääretult kurb ja uskumatu.

Juhtunu tõttu kannatab ühel hetkel terve sport ja ka paljud Eesti ettevõtted mõtlevad, et ei saa enam sportlasi sama pilguga vaadata. On päevselge, et sellest tuleb palju pahandust.

Arvan aga siiamaani, et vaatamata sellele, et on äretult inetult üle nurkade lastud, on inimesed ka palju tööd teinud. Seda ka eitada ei saa. Aga sellest üksi jääb väheks. Lisaks töökusele peab ka aus olema.

Kui Veerpalu oma dopingukahtluste järel – ja kui nii tema kui ka Alaver vandusid, et on puhtad poisid – võistlustele naasis, saabus Mati Alaver Otepääle Silberauto kirjadega Mercedesega. Mäletate te toonast aega, milline suhtlus teil Alaveriga oli?

Tahtsime kõik loota, et Veerpalule esitatud kahtlustused on eksitus ja oli tekkinud mingi viga. Keegi ei tahtnud uskuda, et see võiks kuidagi teisiti olla. Usuti, et Veerpalu-Alaver on kõvasti tööd tehtud ja nüüd tehakse neile liiga. Aga juba tõenäosusteooria ütleb, et mitu korda üks asi juhtuda ei saa. Ei ole nagu loogiline.

Suusatajate sponsorid olid kõik Eesti suurettevõtted Hansapangast Tallinna Sadamani. Nemad kadusid kõik ära Veerpalu ja Alaveri ümber. Miks teie ei kadunud?

Meie kadusime ju ka ära. Olime enne väga suured sponsorid, kuid siis muutus üle-euroopalise suusaliidu peasponsor: selleks tuli BMW. Olime suursponsorid 10 aastat ja see oli meie jaoks niigi pikk aeg, meil polnud väljavahetamise vastu väga midagi.

Täna oleme suusatamises väga-väga väikesed.

Kui Mati Alaver Veerpalu dopingukahtluste järel teie juurde jutule tuli, kas teil oli tunne, et teda saab usaldada ja oma ettevõtte firmamärgi talle sõita anda?

Nojah, selline on ka reegel. Kui inimest pole süüdi mõistetud, pole ta ka süüdi. Seda sai tehtud kogu uskumusest sellesse, et inimesed panustavad täielikult ja ausalt eesti sporti.

Kas Alaver on ise ka tulnud teid paluma sponsoriks, nt pärast Veerpalu kahtlust?

Ikka on.

Mis tema argumendid olid, miks teda usaldada?

Ega me ei jaksa kõikidesse nüanssidesse sügavalt minna. Vaatad inimesele otsa, ta ütleb: kõik on korras ja hästi, oleme tööd teinud ja ausad. Mis ma siis hakkan nüüd täiendavaid asjandusi tegema? Loomulikult mitte.

Loomulikult ei lähe ka keegi ebaausust toetama – see on ju fakt. Milleks seda teha? See pole isiklikult ega firmale finantsiliselt mingi asi, kõik ainult Eesti edu nimel. Vanasti ikka toetasime suusatamist väga kõvasti – võin eksida, aga arvan, et 3-4 autoga.

Rahaliselt pole toetanud, ikka autoga?

Ikka. Oma produktiga endale reklaami teinud.

Ja praeguseks on jäänud vaid see Alaveri auto?

Jaa. Aga on ka terve rida muid üritusi, keda kõiki kultuuris ja spordis toetame. Peame kõik need asjad üle vaatama. Võib-olla pole see kõige õigem? Võib-olla peaks olema riigi teema oma sportlasi ja kultuuriinimesi üleval hoida.
2015: Otepää MK etapile saabub Alaver ikka Silberauto kirjades autoga. Karli Saul

Seega kogu see dopinguskandaal on tekitanud umbusu, mis tähendab, et te vaatate üle ka täiesti teiste valdkondade sponsorlepingud?

Ütlen veelkord, et see pole äriliselt mingi teema. Ühe sportlase toetamisest ei hakka läbimüügid metsikult kasvama. Sponsorlus on ikkagi vaid hea tahte üritus, et inimesed, kes omal alal edukad on, saaks olla rahulikult ja ilma muretsemata edukad. Kui neist põhimõtetest kaldutakse kõrvale, siis peab terve segmendi läbi vaatama ja mõtlema, miks me seda teeme.

Kui me seda ei teeks, siis te ka ei helistaks mulle praegu, eks?

Jah, paraku.

Järelikult ongi nii, et ühest hetkest kasu ei saa - teed head ja siis oled veel pärast patune ka, et keegi kusagil üle varba lasi. See muutub mõttetuks.

Siis peaks igaüks oma asja tegema: ettevõte ettevõtlust, sportlane sporti ja riik võtma ettevõtjalt maksud ja toetama sporti.

Millal viimati Alaveriga suhtlesite?

Arvan, et pool aastat tagasi või pisut rohkem.

Mis teemadel need jutuajamised on olnud?

Üldised teemad. Ma ei jaksagi kõikidesse teemadesse sisuliselt sisse minna, et suudaks jälgida, mida kõik sportlased teevad.

Tema siis helistab teile ja annab teada, mis on vahepeal edusammud olnud ja kuidas läinud?

Ei, lihtsalt inimene tuli läbi ja rääkis, et hakkab autot vahetama, et kas mul ka mingeid plaane-mõtteid on. Mina ütlesin, et töömehi tuleb ikka toetada ja...Ngu ikka see asi käib. See on tavaline ja igapäevane – selliseid taotlusi on meil umbes sama palju kui aastas päevi. Meil tegelevad sellega eraldi inimesed.

See auto, mida ta vahetama hakkas, oli ka teie sponsorlusega?

Meie toetame seda väikese osaga, Team Haanja rendib meilt autot, aga meie omakorda rendime sealt paari-kolmesaja euro eest autolt küljepinda.

Kuigi te suure summaga ei toeta, siis eeskujuliku firma nimi Alaveri autol näib ikkagi suure toetusena.

Mis sellega teha, loomulikult paistab välja! Oleksime meie maksud jätnud maksmata ja pätti teinud, siis ma saan aru, et peaksime pea kuskile raudade vahele panema. Täna on see nii, et on usaldatud ja on kahju, et see usaldus on lihtsalt purunenud. Mis siis teha – ükstaspuha, mis nimi seal ukse peal ka poleks.

Ma ei oska täna ka kommentaare anda ja see on täielik üllatus. Mulle, kes ma olen püüdnud oma elu väga ausalt elada ja püüdnud näha, et inimesed on töökad, tublid ja ausad. Eks igaüks teeb maailma endale ise. Kahju! Kurb ja kahju, et Eestil on sellised jamad alates rahapesust ja lõpetades selle kuradi spordiga.

Aga eks läheb õhk nähtavasti järjest puhtamaks.

Paljude ettevõtete juhtidel on täna teiega sarnased tunded.

Ääretult kurb. Usun, et Eesti sport kaotab hästi palju sponsoreid. Ettevõtted ei tee seda mingisuguse ambitsiooni pärast, vaid selleks, et inimesed saaks oma asju paremini teha. Kui täna antakse võimalus, et hea küll, võite ju maksta ja toetada, aga meie teeme seda, mida meie tahame ja kui vaja, läheme ka sellise tee peale. Siis jääb alati võimalus öelda ettevõtjatel, et me enam ei tee seda kaasa. Ettevõtjatel jääb piisavalt raha alles, aga Eestile pole võib-olla enam nii häid sportlasi. Nii ta on. Õhk läheb puhtamaks, elu edasi.