Tallinna taksojuht Ruslan (27) veedab parasjagu tüdruksõbraga vaba õhtut, kui narkopolitsei uurijad ta kella üheksa paiku kesklinnas kinni peavad. Läbiotsimisel leitakse Ruslani autost kotike, mille sees on üks gramm kokaiini. Ta võetakse kaasa. Sellest piskust piisab, et tirida päevavalgele pealinna üks glamuursemaid kuritegelikke võrgustikke.

Kohe pärast tabamist alustab taksojuht politseiga koostööd. Ta tunnistab, et ei tea Normani-nimelise kokaiinikaupmehe perekonnanime. Tutvunud treeningu käigus jõusaalis Sparta, läksid jututeemad uute tuttavate vahel peagi üle mõnuainetele.

“Mingi aja möödudes Norman ütles mulle ise, et kui ma soovin “midagi kallist”, siis ma võin talle helistada. Ma sain aru, et ta mõtleb selle all narkootilist ainet kokaiini,” selgitab ta ülekuulamisel.

Taksojuhist kujuneb kogu uurimise üks võtmetunnistajaid. Tema sõnal on kaalu, sest kui pole klienti – pole ka ju äri.

Norman Kägo (26), kellest ülekuulamisel jutt käib, on amatöörjalgpallur ja pealtnäha puhta renomeega kellaärimees. Muude tegemiste kõrval õpib ta ka Tartu ülikoolis õigusteadust. Tõsi küll, tumehalli Lexuse omanikuna on teda raske jala tõttu väärteo korras 30 korda karistatud.

Nüüd kahtlustatakse noormeest grupiviisilises narkoäris. Teist kuud järjest jälgib politsei iga tema sammu ja kuulab pealt kümneid telefonikõnesid. Uurimise info aga lekib.

7. novembril helistab Normanile tema jalgpallurist vend Risto Kägo. “Mu trennikaaslased ütlesid, et see Ruslan istus 48 tundi,” hoiatab vend. Ta lisab: “Mendid teavad, et sina oled see kõige pea. Nii et vaata ette.”

Paanikahoos plaanib Norman riigist põgeneda. Ta võtab kohe kõne tuttavale ja uurib viimase hetke lennupiletite kohta. Hääl telefonitorus teatab: “Aga tead, pileteid ei ole, Norman.”

Teine mees, keda samuti kahtlustatakse, on narkopolitseile naljaga pooleks öeldes juba teretuttav. Tauno Laasme (endise nimega Veri) on uimastitega vahele jäänud kolm korda, viimati 2007. aastal üle 300 grammi kokaiiniga.

Kuritegelik teenistus lubab harrastada pillavat elustiili, sõita maasturite ja mootorratastega ning juhinduda enda poolt sõnastatud motost “pidu igal õhtul”.

Lisaks lapsepõlves alanud sõprusele ühendab Kägo ja Laasmet peamiselt kaks kirge – jalgpall ja pidutsemine. Koos käidi Nõmme Kalju mängudel ja pidutseti vanalinna ööklubis Privé. Tänaseks on pikk sõprus jahtunud. Mehed pilluvad kohtus teineteise vastu karme süüdistusi.

Laasme, kes pääses eelmise narkokuriteo eest 2011. aastal tingimisi vabadusse, vannub nüüd kohtunikule süütust ja kinnitab, et on keeranud elus uue, meelemürkidest puhta lehekülje. Ta raiub, et ei tarvita neid ise ega müü ka teistele.

“Kõik minu tuttavad ja sõbrad teavad, et vihkan kõike, mis on seotud narkootikumidega, ja ma teadlikult väldin nendega kokkupuuteid,” räägib Laasme, kellel eeluurimise ajal sündis perre esimene laps.

Oletame, et Laasme räägib tõtt ja ongi süütu. Kes siis narkoäri korraldas? Ja siin tulebki mängu kolmas mees. Laasme näitab näpuga: “Selle aine kohta, mis leiti minu autost, tuleb küsida Oliver Konsa käest.”

Konsa on süütu naeratusega Nõmme Kalju ründaja. 2012. aastal tuli ta jalgpallis Eesti meistriks. Tema kuulumine kuritegelikku punti oli alguses ootamatu isegi politseiuurijatele.

Toimikutest hakkab silma narkopundi ülimalt ülbe käekiri. Teadmine, et politsei nende tegevust salaja jälgib, ei paista neid põrmugi häirivat. Vastupidi, nad lükkavad ärile hoopis uut hoogu!

Kaks päeva pärast hoiatuskõnet on oodata 200 grammi kokaiini. Kolmikust ainsana õhkub ettevaatlikkust vaid Kägost, kes püüab veidi jälgi segada. Ta kasutab Laasme ja Konsaga suhtlemiseks eri mobiilinumbreid, venna ja klientide jaoks kolmandat.

9. novembri õhtupoolikul heliseb Laasme telefon. Helistajaks Peeter Kallas, varem kohtulikult karistatud narkokurjategija. Ametlikult peab ta koristajaametit, aga on tegelikult kamba peamine kokaiinitarnija. Nüüdki annab ta vihjamisi teada, et tal on häid uudiseid – kaup on kohal!

Napilt paarkümmend minutit hiljem panevad politseinikud tähele: “17.40 parkis Laasme elukoha juurde valget värvi sõiduauto Mitsubishi Pajero, mis teadaolevalt on Peeter Kallase kasutuses.”

Politseinikud võiks mehed kohe kinni nabida, aga otsustavad siiski veel oodata. Nad loodavad näha, kuidas narkootikumid meeste vahel täpsemalt jagunevad.

Vahepeal kaalub Laasme kokaiini üle ja jagab selle mitmesse erinevasse ossa. Endale võtab õige pisut (tõenäoliselt selleks, et ise tarbida), natuke jätab sõber Peetrile, aga lõviosa läheb hoiule Oliver Konsa elukohta.

Mehed peetakse kinni alles mõni tund hiljem, kella poole kümne paiku Tallinnas.

Kägo ja Laasme tabatakse Endla tänava autopesula juures otse teolt – omavahel pakikesi jagamas. Politseinikke märgates hüppab Kägo autost välja ja pistab jooksu. Ta peetakse kinni mõnisada meetrit eemal.

Laasme autost leitakse 26 kokaiinikotikest, hiljem Kägo elukohast lisaks veel kaks.

Linna teises otsas kulgeb samal ajal Konsa kinnipidamine rahulikult. Kui Konsa järgmisel päeval keskkriminaalpolitseis ette võetakse, osutub tema ülekuulajaks vana semu ja trennikaaslane Martin M.

Kägo kaitsja, legendaarne vandeadvokaat Monika Mägi peab kokkusattumust enam kui kahtlaseks ja väljendab sama seisukohta ka kohtunikule. Mägi viitab Konsa pangakonto väljavõttele, kus nähtub, et aastate eest politseikooli tudengina tegi sama uurija Konsa arvele mitu ülekannet. Selgituses seisis näiteks “Raha kiivi ostuks”.

Pärast kohtus vahi alla võtmist viiakse Kägo tagasi keskkriminaalpolitseisse. Kui politseiauto Kosmose kino juures punase tule taga peatub, õnnestub Kägol käeraudadest hoolimata põgeneda. Ta suudab ennast varjata neli päeva.

Seejärel ilmub ta koos oma kaitsja Mägiga vabatahtlikult keskkriminaalpolitseisse.

“Ma mäletan, et põgenesin konvoiautost Liivalaia tänaval. Ma ei pannud tähele, et politseinikud mulle järgi jooksid, või seda, et nad minu suunas midagi hüüdsid. Ma lihtsalt jooksin,” ütleb Kägo.

Ta väidab, et pärast põgenemist uitas ta neli päeva metsas. Meenutame – oli november. “Uitasin lihtsalt ringi ning proovisin saada kontakti oma tuttavatega, kuid see ei õnnestunud.”

Hiljuti tunnistasid Kallas ja Konsa ennast Harju maakohtus süüdi. Seevastu Laasme ja Kägo vannuvad jätkuvalt oma süütust.

Kui kohus peaks mehed siiski süüdi tunnistama, jätkub omaette vaidlus selle üle, kui palju teenisid nad kriminaalset tulu.

Tauno Laasme elab Harku vallas. Ruumikat funkstiilis maja ääristab klombitud silikaattellistest uhke piirdeaed. Maja ehituseks võttis Laasme 2005. aastal eluasemelaenu. Neid laenumakseid on ta suures osas tasunud teadmata allikatest.

Kriminaalpolitsei avastas, et Laasme on aastate jooksul maja ehitusse investeerinud lisaks veel üle miljoni krooni, mille päritolu pole samuti teada.

Kägolt konfiskeeriti ligi 10 000 eurot sularaha. Politsei analüüsis tema legaalseid sisse- ja väljaminekuid ning leidis, et tegu on kriminaalse rahaga. Kägo ise vannub, et tegemist on tema perefirma poolt kellaäris teenitud tuludega.

Kes võttis omaks, kes vannub süütust

Tauno Laasme (39), diskor

Süüdistatakse selles, et ta omandas tuttavalt Kallaselt vähemalt 200 grammi kokaiini, olles nimetatud tegevuse eelnevalt kooskõlastanud Oliver Konsaga. Varem korduvalt narkokuritegude eest karistatud.

Oliver Konsa (28), tippjalgpallur

Endine Nõmme Kalju jalgpallur sai karistuseks aasta ja kahe kuu pikkuse vanglakaristuse. Suuremat osa omandatud kokaiinist hoiti Konsa elukohas. Ta vabaneb eeloleva aasta jaanuaris. Vangistuse kolme aasta pikkust osa ei määrata täitmisele, kui ta ei soorita nelja aasta jooksul uut kuritegu.

Norman Kägo (26), kellakaupmees

Laasme pikaaegne sõber, keda süüdistatakse kokku vähemalt 35 grammi kokaiini omandamises ning ühe grammi kaupa edasimüümises kahele inimesele. Lisaks süüdistatakse teda ka selles, et ta kohtumääruse alusel vahistatuna konvoeerimise käigus põgenes. Tema nimel on 30 kehtivat väärtegu.

Peeter Kallas (41), koristaja

Kogu kõnealuse kokaiini tarnija oli varem narkokuritegude eest karistatud Kallas. Ta mõisteti süüdi suures koguses kokaiini ebaseaduslikus käitlemises ning võttis kokkuleppe korras vastu nelja aasta ja kahe kuu pikkuse vangistuse.

Toimetus
Peame oluliseks täpsustada, et Risto Kägo ütles oma vennale Normanile vastavalt 1-13-3739 materjalide hulgas olevast jälitustoimingu protokollist nähtuvalt: „(arusaamatud sõnad) leidsid ühe mingi asja ja mendid teavad, et sina oled see kõige pea, olid talle rääkinud. Nii, et vaata ette.“ Seega ei väljenda algses artiklis esinenud lausekatkend („Mendid teavad, et sina oled see kõige pea“) Risto Kägo hinnangut venna rollile. „