Mark Zuckerberg 2012. aastal Punasel väljakul. Reuters/Scanpix

Applebaumi sõnul on Facebook oma tegevusega haavanud eelkõige nõrku ja vaeseid demokraatiaid. Riigi taastamine Liibüas või Ida-Timoris nõuab üleriigilist debatti, milles konflikti osapooled on kokku leppinud sõja lõppemise põhjustes ja edasistes käikudes. Paraku ei ole see võimalik, kui riigis puudub traditsiooniline meedia ja selle alternatiiv Facebook pakub tõest vastukäivaid versioone. Kui keegi ei usu, mida loeb, on rahuni jõudmine võimatu.

Vaestes demokraatiates, kus puudub toimiv iseseisev meedia, kaob võimalus pidada kultuurset mõttevahetust. Keskkonnas, kus tõe erinevad versioonid ilmuvad erinevates online-väljundites ja väljamõeldud või manipuleeritud uudistega portaale toetavad internetitrollide hordid, on vandenõuteooriatel varsti sama suur kaal kui reaalsusel.

Applebaumi väitel on rikkad demokraatiad seni käitunud nii, nagu poleks faktide haihtumine internetis nende mure. Paraku näitavad viimatised sündmused vastupidist. Kui näiteks Donald Trump väitis, et tuhanded New Jersey moslemid võtsid WTC tornide kokkukukkumise vastu rõõmuhõisetega, asusid tuhanded blogijad ja netikommentaatorid teda Facebookis ja mujal kaitsma.

"Mis sellest, et seda tegelikult ei juhtunud: nüüd on võimalik elada virtuaalses reaalsuses, kus Trumpi valesid kiidetakse heaks kui varjatud tõde, mida on masside eest peidetud."

Kuigi paljudel valeteabe tootjatel, näiteks ISISel, on kindlad poliitilised eesmärgid, on toimuva pikaajalisem mõju veelgi sügavam, sest põhjustab üleüldist künismi ja apaatiat.

"Inimesi ei häiri Trumpi valed, Vladimir Putini valed või Islamiriigi valed, sest nad ei usu niigi midagi, mida loevad. Liigub nii palju rämpsinformatsiooni, et on võimatu teada, mis sellest vastab tõele."

Applebaumi sõnul peaks Mark Zuckerbergil olema kõvasti mõtteainet, kuidas aidata ajakirjanikel, akadeemikutel, aktivistidel ja poliitikutel tuua reaalsus tagasi avalikku debatti.