Lapsepõlvest ei meenugi mulle ühtki töövaba suve. Töötamine oli tava nii mulle kui ka mu kahele vennale. Juba pärast esimese klassi lõppu läksin põllule tööle: ikka kõplama. Kartuleid, peete, muid köögivilju. Pikad vaod olid tüütud. Loorehaga hobuse järel käimine – vot see oli mõnus! Riisud rahulikult, teed jalaga nõksti ühe liigutuse, et looreha tõsta, ja vaal saigi ümber keeratud.

Aga paremini on meeles, kui kümneaastaselt isaga koos turbarabasse tööle läksime. Seal tuli turvast aunadesse panna.

Avalehele
3 Kommentaari
Loe veel: