RAHA: See, kas ettevõtja võtab laienemiseks ja kasvamiseks laenu pangalt või investoritelt läbi börsi ei oma suurt vahet. Küll aga on suur vahe sellel, mida ettevõtja kaasatud rahaga peale hakkab, arvab Prudentia partner Sulev Raik. Foto: Gatis Orlickis

Projekti mõte oli avaliku debati tekitamine ettevõtte väärtuse teemal. Ettevõtted on riigi majandusmootor ja rikkuse allikas. Neil on ühiskonnas kanda oluline roll. Ja see nõuab, et ettevõtetest ja nende väärtusest laiemalt räägitaks.

Ettevõtte väärtus on oluline tagasiside eelkõige ettevõtja enda tehtud tööle. Aga see võib omakorda majandustegevust elavdada, tekitada ideid ettevõtte müügiks, konkurendi ülesostuks või ühinemisteks.

Eestis on olnud ja on mitmeid edetabeleid, kus ettevõtteid järjestatakse eri näitajate põhjal nagu näiteks käive, ärikasum, kasv, rentaablus või nende kombinatsioon. Ettevõtteid saab hinnata nende varalise seisu, omakapitali väärtuse ehk aktsiapaki väärtuse järgi. Aga see ei olnud meie eesmärk. TOP 101 puhul ei hinda me ainult ettevõtte vara, vaid ettevõtte väärtust tervikuna. Tema olulisust Eesti majanduse jaoks sõltumata kapitali struktuurist.

Omavahendid ja laenud moodustavad kapitali, mis on ettevõtja käsutuses lisandväärtuse loomiseks. Selle raha eest tehakse investeeringuid ettevõtte toimimiseks, panustatakse arendusse ja inimestesse, makstakse makse ja osaletakse muul moel riigi majanduses. Kui ettevõtja ehitab tehase, siis selle turuhind on ühesugune sõltumata sellest, kas ettevõtja ehitas selle oma rahaga või võttis lisaks pangalaenu. Turuhind sõltub sellest, kui edukalt see tehas majandab ja kui palju lisandväärtust toodab. Erandiks on finantsteenuste pakkujad, näiteks pangad ning kindlustusseltsid, kelle puhul hinnatakse omakapitali väärtust. Seda põhjusel, et sektori eripärade tõttu ei ole võimalik objektiivselt hinnata kogu ettevõtte väärtust selliselt, et see oleks võrreldav teistes sektorites tegutsevate ettevõtetega.

Ettevõtte väärtus on oluline tagasi­side eelkõige ettevõtja enda tehtud tööle.

Ettevõtteid võib hinnata mitmesuguste meetoditega. Meie valisime võrreldavate suhtarvude meetodi ehk turupõhise lähenemise. Sellel on teiste meetodite ees mitmeid eeliseid. Olulisim neist on ehk see, et see põhineb turustatistikal ja ettevõtete avalikel aruannetel ehk faktidel. Me ei prognoosi ega tee mingeid omapoolseid täiendusi. Selles meetodis on subjektiivsust minimaalselt. Sellelsamal põhjusel ei leia edetabelist idufirmasid, mille väärtus rahastusringide järgi põhineb eelkõige tulevikupotentsiaalil.

Ning viimaks. See meetod on suhteliselt lihtne ning rakendatav ka siis, kui kasutada olev informatsioon on piiratud.

Ettevõtted on järjestatud ärikasumi ja müügitulu põhjal. Erandiks on finantsteenuste pakkujad, kelle väärtust hinnatakse omakapitali väärtuse järgi. Juhul, kui nimekirjas olevad ettevõtted esitasid konsolideeritud majandusaasta aruande, kasutasime hindamiseks seda.

Müügitulu ja ärikasumi suuruste põhjal koostasime esmase nimekirja, kus oli kokku ligi 300 ettevõtet.

Aruannete analüüs

Analüüsisime nimekirjas olevate ettevõtete kolme viimase majandusaasta aruandeid. Tähtsamad näitajad olid müügitulu, EBITDA (kasum enne intresse, makse ja kulumit), omakapital ja varade maht. Esialgse EBITDA leidmiseks liideti ärikasumile põhivara kulum ja amortisatsioon, kust hiljem elimineeriti erakorralised, põhitegevusega mitteseotud tulud-kulud ja ka arvestuslikud tulud-kulud, millega ei kaasne reaalset rahavoogu. Nagu näiteks kasum, kahjum põhivara müügist ja ümber hindamised.

Eemaldasime nimekirjast need ettevõtted, kelle kohta oli algatatud pankroti- või saneerimismenetlus või mis olid registrist kustutatud; kelle majandusaasta aruanne ei olnud TOP101 edetabeli koostamise ajaks äriregistri elektroonilisest süsteemist kättesaadav; kellel on Eestis registreeritud ainult valdusettevõte ning äritegevuse maht Eestis väga väike võrreldes äritegevuse kogumahuga.

Edetabeli koostamiseks kasutasime kolme kordajat.

Finantsteenuste pakkujate puhul – turukapitalisatsiooni ja omakapitali suhet (P/B), teiste ettevõtete hindamisel – ettevõtte väärtuse ja müügikäibe suhet (EV/S) ning ettevõtte väärtuse ja EBITDA suhet (EV/EBITDA). Kordajad arvutati sektoripõhiselt ning sektorid määrati GICSi järgi – General Industry Classification Standard. Võrreldavateks ettevõteteks võeti Euroopa börsidel noteeritud ettevõtted. Vajalik info kordajate arvutamiseks leiti S&P Capital IQ andmebaasist.

Ettevõtete hindamine

Ettevõtteid hinnati kordajate EV/S ning EV/EBITDA baasil. Finantsnäitajad (müügitulu ning EBITDA) korrutati läbi vastavate kordajatega ning arvutati kaalutud keskmine. Kordaja kaal sõltub sellest, kui stabiilne see on sektori lõikes. Näiteks, mida ebastabiilsem on EV/EBITDA kordaja selles sektoris, seda väiksem on kordaja kaal. Seejärel leidsime viimase kolme aasta tulemuste põhjal kaalutud keskmise ettevõtte väärtuse. Osakaalud: eelmine aasta 50%, –2 aastat 30% ning –3 aastat 20%. Finantsteenuste pakkujate omakapitali turuväärtuse määrasime, korrutades P/B kordaja omakapitali bilansilise väärtusega.

Ettevõtte lõpliku väärtuse saamiseks korrigeerisime finantsnäitajate põhjal arvutatud väärtust kvalitatiivse hinnanguga ettevõttele. Antud hinnang võib mõjutada ettevõtte lõplikku väärtust 20% ulatuses vastavalt 100punktilisel skaalal väljendatud koefitsiendile. Kvalitatiivse hinnangu ettevõtte tegevusele annab Nasdaq. Hinnatakse järgmisi tegureid: omanikestruktuuri läbipaistvus, finantsaruannetes avaldatud informatsiooni põhjalikkus, kommunikatsioon finantstulemuste avaldamisel ning ettevõtte veebilehelt kättesaadav info.