Vesi pritsib, tuul lõõtsub. Pool tundi veel ja päike läheb looja.

Koerailm. Pean auto kinni, astun poodi.

Müüja, noorepoolne naine, tuleb tagatoast ja lööb mu kommid kassast läbi.

„Matsiranda keerab siit?“

„Jah. Veidi edasi ja paremale.“

„Kuskile sinna ehitas Martin Helme oma suvemaja?“

Noogutab.

„Teie ei tea siin mõnda kohalikku Urmast, kes...“

Mõtleb. Keerab silmad lakke. Urmaseid siin külas vist ei ela. Siin on vist üldse vähe inimesi, kes poes käiks.

Avalehele
54 Kommentaari
Loe veel: