Otsides Prantsuse mässule lähemaid paralleele, tuleb meelde araabia kevade Süüria variant (see on väga meevaldne, aga katsuge ära kannatada).

Süürias on võimul president ­Assad, kes sõdib oma rahva vastu aastast 2011. Kui Assadist teatakse, kes ta on ja mis on tema eesmärgid, siis rahvaga on asjad ebamäärased. Kõik läänemaailma üleskutsed alustada dialoogi ülestõusnud rahva esindajate või opositsiooni juhtidega viivad eikuskile. Nimelt pole teada, kes on selle opositsiooni juhid. Pole teada nende nimesid, keda kutsuda läbirääkimislaua taha. Tundub, et Süüria president-diktaator sõdib arvutust hulgast sõjapealikest koosneva nimetu massiga, kellest ükski ei domineeri sedavõrd, et suudaks kõiki või vähemalt enamikku rahulolematuid esindada.

Avalehele
3 Kommentaari