Kolm last kaotanud Taani moemiljardäri pere elas lihtsat, aga ettevaatlikku elu
Kaua aega on inimesed uskunud, et kui sõdade ja vägivallategude õudust piisavalt elavalt näidata, hakkaks enamik inimesi pidama sõdu hullumeelseks ja mõttetuks, kirjutab Susan Sontag oma essees „Vaadates teiste valu“.
Terrorismi puhul see normaalse psüühikaga inimese empaatiavõimele rajatud loogika ei kehti. Terroristi kordasaadetu vallutab päevadeks, nädalateks maailma uudised, jõuab inimeste elutubadesse, teeb tüübi, kes varem müütas kamme või töötas jõusaali instruktorina, hetkeks maailmakuulsaks. Ja inspireerib teisi samasuguseid, ükskõik kummast äärmusest, samasugustele tegudele. Uus-Meremaa äärmusparempoolne Brenton Harrison Tarrant mõrvas Christchurchi mošees märtsi keskel 49 inimest. Kuu aega hiljem korraldasid islamiäärmuslased terrorirünnaku Sri Lanka kirikutes ja hotellides, saates teise ilma 315 inimest. Eile teatas Sri Lanka valitsus, et esialgsete uurimistulemuste järgi oli Sri Lanka terrorirünnak „vastus Christchurchi veresaunale“.
Sri Lanka valitsus ei suutnud reageerida juba kaks nädalat tagasi tehtud terrorihoiatusele, aga terroriakti juurteni jõudmiseks kulus neil – uskuge või ärge uskuge – vaid kaks päeva.