Elke Lillemets ei talu ebaõiglust. Juba koolis, olgugi et ta oli enda mäletamist mööda „üsna väikeste gabariitidega“, kaitses tüdruk sageli üht kiusamise ohvriks langenud klassivenda.

„Lõpuks ta ütles, et ära kaitse mind nii palju, pean ka ise hakkama saama,“ mäletab Lillemets, kes ülekohtu ees silmi sulgeda ei suutnud ega suuda siiamaani. Veel mõni aasta tagasi andis Lillemets Hooandja kaudu toetust, et saaks välja antud „Kiusamisvaba Kooli miniõpik lastevanematele“.

Kuid 2020. aasta kevadel on õhus hoopis uutlaadi õiglusetus. Otsekui silmi kipitama panev vine hõljub haavumine Eesti põldude näitelava kohal, vimma osapoolteks aga Toompeal istuvad ministrid ning kohalikud maasikakasvatajad, laiemalt ehk koguni kõik põllumehed. Kes ei tea või ei mäleta, siis valitsus on lajatanud, et sel kevadel riiki abitööjõudu Ukrainast enam tuua ei tohi ning maasikakasvatajad tõstku palka, kui muidu kohalikke töötuid punaseid mammusid noppima ei saa, või pangu oma ärid sootuks kinni. Oma kodupartei EKRE agendale on avaldanud toetust ka Riigikogu spiiker Henn Põlluaas, kes igasuguse diplomaatilisuseta deklareeris: „Odavale orjatööle üles ehitatud ärimudeli aeg on läbi.“

Avalehele
186 Kommentaari
Loe veel: