Pearabi ­Shmuel Kot: ebameeldivast olukorrast tuleb osata kasulikku leida

Eesti juudi koguduse pearabi Efraim Shmuel Kot (41), kelle kohta närvis bussijänes laupäeval inetult ütles, on rõõmsameelne ega tee tühjast tüli.

Tal on kümme last. Tuleb hommikul vara Tallinna kesklinnas mööda teed, trobikond lapsi sabas. Astub hästi kiiresti ja kõik ei jõua järele, mõni jääb kümmekond meetrit maha. Võiks arvata, et kümne lapsega on rabi oma ülesande (saagu teid palju nagu liiva meres!) kuhjaga täitnud, aga kus sa sellega! Läti pea­rabil on 13 last. Nii et kui Shmueli naine on nõus ja Jumal lubab, püüab ­Shmuel Läti kolleegile järele jõuda.

Ta on andekas keelte peale. Kui ta Eestisse tuli (18 aastat tagasi), rääkis ta inglise keelt, aga hakkas tasapisi oma kõnesse eestikeelseid sõnu pikkima. Vähehaaval õppis eesti keele selgeks (ka vene keele õppis siin ära). Veel valdab ta saksa, jidiši, heebrea, hispaania keelt. Ta keelteanne on erakordne.

Ta väärtustab muidki keeli. Ta ütleb, et oluline on hingekeel. Sest laps kuuleb ema hingamist üheksa kuud. Ja pilkude keel on oluline. Ka kätega rääkimine on tähtis – juudid oskavad hästi kätega rääkida. Rabi Kot vehib kätega nagu dirigent, kui räägib, kuidas kaks juuti merehätta sattusid ja kaldale pidid ujuma. Kui keegi kommenteeris, et tuli teil ikka käed tööle panna, vastasid mehed: „Me ajasime ainult juttu!“