See oli vaid viie aasta eest, kui välk selgest taevast Kristiina Rauda tabas. Ta töötas toona ühes Tallinna hostelis administraatorina, kui külastaja tema juurde tuli ja tahtis tuba vahetada. Raud ei saanud esimesel hetkel arugi, kas teispool letti on mees või naine, kuid armumine Sarah’sse toimus sekundite jooksul. Paar nädalat varem oli Tallinnas peetud 2014. aasta Baltic ­Pride, kuid praegu Eesti LGBT ühingu kommunikatsiooniasju ajav Kristiina polnud sellest kuulnudki.

On neid, kes avastavad alles keskeas, et pole oma tõelist loomust endale kunagi tunnistada julgenud – ja neid, kes teadnud varasest lapsepõlvest peale. Näiteks see noormees, kelle ema ühel päeval LGBT ühingusse helistas: ta oli avastanud poja arvutist üheselt mõistetava kirjavahetuse. „Ma väga loodan, et see on faas, aga kui see ei ole faas, siis ma tahan teada, kuidas ma saaksin teda aidata,“ ütles helistaja ühingu juhile Kristel Rannaäärele.

Avalehele
6 Kommentaari