“Ma ei ole rassist, tõesti ei ole,” ägestub Urmas Sõõrumaa. Ta on loomult tagasihoidlik ja kannatlik inimene – ikkagi vilunud spordimees –, kuid küsimus valitsuse plaanist tuua Eestisse ligi kakssada sõjapõgenikku ajab tal harja punaseks. “Miks neid on vaja siia tuua? Kui sa tahad inimesi aidata, siis mine sinna ja aita neid kohapeal.”

Võiks öelda, et see on mu elu kõige kummalisem intervjuu. Viibin Urmas Sõõrumaaga tantrafestivalil, sööme maitsvat läätse-tatraputru ja räägime päevapoliitikast. Meist mõne meetri kaugusel murulapil harjutab üks elurõõmus paarike akrobaatilisi joogatõsteid. Pikkade juustega noormees viskub selili maha ja blond kaunitar püüab tema päkkadele ronides pääsukese asendit võtta. Braavo!

« Avalehele 84 Kommentaari