“Ma ei ole rassist, tõesti ei ole,” ägestub Urmas Sõõrumaa. Ta on loomult tagasihoidlik ja kannatlik inimene – ikkagi vilunud spordimees –, kuid küsimus valitsuse plaanist tuua Eestisse ligi kakssada sõjapõgenikku ajab tal harja punaseks. “Miks neid on vaja siia tuua? Kui sa tahad inimesi aidata, siis mine sinna ja aita neid kohapeal.”

Võiks öelda, et see on mu elu kõige kummalisem intervjuu. Viibin Urmas Sõõrumaaga tantrafestivalil, sööme maitsvat läätse-tatraputru ja räägime päevapoliitikast. Meist mõne meetri kaugusel murulapil harjutab üks elurõõmus paarike akrobaatilisi joogatõsteid. Pikkade juustega noormees viskub selili maha ja blond kaunitar püüab tema päkkadele ronides pääsukese asendit võtta. Braavo!

Sõõrumaa räägib samal ajal äreval toonil, kuidas Eestis tegeletakse viimasel ajal üha agaramalt küsimusega, kuidas võõraid konflikte riiki tuua. Kui see tendents pikalt jätkub, oleme tema arvates varsti sama portsu otsas nagu paljud Euroopa suurriigid praegu – pealinnades on üha rohkem tänavaid, “kuhu normaalne inimene minna ei julge”.

“Millega see pull ükskord lõppeb?” küsib Sõõrumaa retooriliselt ja teatab ise, et pagulasprobleemi kvoodipoliitikaga ei lahenda.

Tarvis on radikaalsemat sekkumist. Kõik need, kes avalikult räägivad, et peaksime pagulaste suhtes solidaarsust üles näitama, võiksid seda teha omaette, leiab Sõõrumaa – viiagi need pagulased endale koju. “Mina ütlen nii, et kui keegi tahab pagulasi võtta, palun väga, tõstke näpp püsti ja andke minna, aga ainult individuaalselt,” räägib Sõõrumaa.

Või teine variant. “Me saime võideldud Afganistanis ja Iraagis, no minge kuradi vägedega sinna Liibüasse, tehke neile sinna kaks Eesti-sugust riiki ja pange aed ette. Las elavad seal, kuni olukord normaliseerub,” kõlavad ärimehe ettepanekud.

Sõõrumaa pole kaugeltki mingi suvaline ärikas. Tal on Eesti ühiskonnas auväärne positsioon. Kui Eesti ärieliidil oleks salajane sigariklubi, kuuluksid sinna Oleg ­Ossinovski ja Armin Karu, ilmselt ka Hillar Teder, aga kohe kindlasti Urmas Sõõrumaa.

Talle kuulub üks Tallinna uhkemaid kinnisvaraarendusi Rotermanni kvartalis, Tere tennisekeskus, rahvusvaheline turvafirma USS Security ja palju-palju muud. President Rüütlilt sai ta 2005. aastal Valgetähe 3. klassi teenetemärgi.

Aga teeneid on Sõõrumaal paljude poliitikute ees. Aastaid on ta figureerinud erakondade kuldsponsorite nimekirjas, enamasti ikka esikohal. “Kui selle Eesti ühiskonnaga juba suhtled, siis ikka jube raske on ära öelda, kui küsitakse,” on Sõõrumaa ise annetusi kommenteerinud.

Tänavusegi aasta teises kvartalis ehk vahetult pärast valimisi andis Sõõrumaa oravatele ja sotsidele kummalegi 50 000 eurot. Keskerakondlastel tuli leppida veidi tagasihoidlikuma summa, 25 000 euroga, kuid valitsusest välja kukkunud IRL jäi üldse ilma.

Niisuguse kaliibriga ärimehi kuulatakse. Sõõrumaa annetused tagavad talle valitsuses telefoniõiguse.

Aasta-aastalt on Sõõrumaa ellusuhtumine muutnud vaimsemaks. Tema huvi idamaiste filosoofiate vastu pole ammu enam kellelegi saladus.

Määravaks sai kohtumine geobioloogi ja pendlimehe Rein ­Weberiga, kellega koos käidi hiljaaegu Põhja-Tais ja viibiti 21 päeva pimedas ruumis. Täpselt nii, te kuulsite õigesti: koos 40 huvilisega maailma eri paigust veedeti kolm nädalat pilkases pimeduses, vaheldumisi magades, süües ja mediteerides. “Pime ruum on kõikide spirituaalsete distsipliinide tipp,” õhkab Sõõrumaa.

Ta õppis seda ühe maailma kõige tuntuma taoismi õpetlase ­Mantak Chia käe all. Mingi edetabeli järgi olevat Chia mõjukuselt maailmas 18. inimene. Sõõrumaa ei mäleta täpselt, missuguse edetabeli järgi, aga kindel on, et Chial on üle maailma kümneid, kui mitte sadu tuhandeid tulihingelisi järgijaid. Taoismi järgijaid kokku on sadades miljonites.

Chia juhtimisel peeti kinni väga rangest dieedist – üks söögikord (enamasti maapähklid) mahtus peopessa ära. “Söömise puhul peab silmas pidama reeglit, et toitu peab jooma ja jooki sööma. See tähendab, et sa mälud oma toitu nii kaua, et see seguneb sul suus süljega, kuni lõpuks muutub veeks ja neelad lihtsalt alla. Kui teed või mahla jood, siis samamoodi, segad kõike süljega,” õpetab Sõõrumaa, kes kaotas Taimaal 12 kilo.

Mantak Chia ütleb Sõõrumaa arvates inimese kohta väga kenasti, et elu pole midagi muud kui ainult üks fucking and cooking. Seksimine ja vaaritamine.

Ta tegeleb iga päev meditatiivsete harjutustega. Alustab kell seitse hommikul ja koputab kõik ­organid tööle. Seejärel lülitab oma “energiapumbad” sisse ja teeb teeb ­kehale korraliku restardi. Olenevalt koolkonnast on taoistlikke harjutusi maailmas tuhandeid, märgib Sõõrumaa. Osa neist esitles ta ka nädalavahetusel tantrafestivalil.

Publik festivali peatelgis küündis Sõõrumaa esinemise ajal paarisaja kuulajani. Ühel hetkel hüüdis ärituus rahvale: “Paneme näpud sügavale kõrvaauku ja lõksutame hambaid!” Ja hetk hiljem: “Mehed, võtke nüüd julgelt munad pihku ja saatke oma neerudele väike impulss!”

Pärast poolteist tundi kestnud sõud jäid lava ette valdavalt keskealised naised, kes kõik soovisid Sõõrumaaga oma kosmilisi kogemusi jagada. Viimaks andis Sõõrumaa neile “spirituaalse autogrammi” – sirutas näpu Põhjanaela poole ja rääkis midagi tähtedest. Naisfännid lahkusid õhetavate põskedega, nagu oleks äsja preestri endaga kohtunud.

Kas endisest miilitsast on nüüd ametlikult guru saanud? Ta raputab pead. “Instruktorit mängima ei kavatse hakata, pigem väikses ringis, omadele tuttavatele,” ütleb Sõõrumaa, kelle sõnul võtab fännidele vastamine tal praegugi palju energiat ära.

Kannapöörde käigus on Sõõrumaa ka oma ärifilosoofia ümber hinnanud. “Kindlasti olen otsustanud, et ei tee enam ühtegi sellist äri, mis pole teistele hea ja mis mu enda hingele midagi ei paku,” selgitab ta.

Sõõrumaa tahab luua enda ümber hea energiaga keskkondi. Sestap järgivad kõik tema Rotermanni kvartalisse kerkivad uusarendused edaspidi feng shui põhimõtteid.

Uusi inimesi tööle palgates teeb ta Hiina astroloogia järgi kiirtesti, et värvatava oskustest ja võimetest pilt ette saada. Ta ei taha korrata viga, mida buumiajal tegi, et võtab juhtivale tööle inimese, kes sinna tegelikult ei sobi. Sõõrumaa on Hiina kalendri paikapidavuses veendunud. “Teatud numbrikombinatsioonid näitavad, mis tüüpi inimesega on tegu,” selgitab Sõõrumaa.

Näiteks number viis tähendab tahtejõudu. Tema enda kombinatsioonis on kaks viit, seega on temas topeltkoguses tahtejõudu. “Kusjuures paljudel minu aastakäigu inimestel, kellest on tänaseks saanud äritegelased, sattus olema kaks viit.”

Harjutamise mõttes vaatas Sõõrumaa läbi 200 Forbesi edetabelisse pääsenud ärimeest ja peilis välja kõik edu ja rikkuse tagavad numbrikombinatsioonid. Aga on ka erandeid. Enn Pant näiteks. Tallinki omanikul ei peaks Hiina kalendri järgi ärimaailmas läbilöömiseks mingeid šansse olema. Siin tuleb aga mängu Pandi äripartner Ain Hanschmidt, kellel on olemas parasjagu kõik need omadused, mida Pandil ei ole, ja vastupidi. Üksi jääksid nad hätta, paarina toimivad aga imehästi.

“Selleks, et Tallinki põhja ajada, tuleks niisiis Pant ja Hanschmidt omavahel riidu ajada,” muigab Sõõrumaa.