Skulptuuri avamine. Vasaraga Jaanus Nõgisto, autor selja taga. Erakogu

Skulptor ja õppejõud Mari Karmin on pika rea väljapaistvate mälestusmärkide autor. Tema looming on Tallinnas Rahvusraamatukogu ääres seisev Marie Underi kuju, Tallinnas Pirita teele aeronaudi ja langevarjuri Charles Leroux mälestuseks püstitatud purje meenutav monument, samuti Tartu Ülikooli raamatukogu läheduses paiknev Juri Lotmani abstraktne skulptuur. Tuntust on ta kogunud ka meremiinidest valistatud kaminate ja mööbliga.

2007. aastal valmis Karmini käe all aga ansamblile Ruja pühendatud mälestusmärk. Kunstiteadlane Harry Liivrand on öelnud, et tegemist on esimese monumendiga, mis ühele Eesti bändile on rajatud.

Monument ise on raketikujuline. Sellel seisab suurte roostevabade tähtetega ansambli nimi. Skulptuur on tehtud vanaaegsest survepaagist, mille Mati Karmin kunagi juhuslikult Viljandist leidis. "See näeb välja nagu Titanic, metallplaatidest käsitsi kokku needitud. Otsisin 5-6 aastat selle omanikku, enne kui asja kätte sain. Hakkasin siis mõtlema, mis sellest teha annaks," meenutab skulptor monumendi saamislugu. Dvigateli tehase tsehhis tehti paagile koonusnina ja tiivad külge, nii saigi sellest rakett.
Tõuke teos Rujale pühendada andis ansambli laul "Rujaline roostevaba maailm". "Lause jäi mulle pähe kumisema ja nii see idee arenes. Ruja tähendab ju fantasiat, vaba mõtet. See on nagu rakett, mis tõuseb kõrgele üles," kirjeldab skulptor monumendi sünnile eelnenud mõttetööd.

Kunagi kujutati ette, et raketil on aknad, kust kosmonaudid välja näevad. Nii sai ka monument endale külge ümmargused illuminaatorid, kust ansambli viie põhiideoloogi portreed vastu vaatavad. Kujutatud on seal Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Rein Rannap, Ott Arder ja Jüri Üdi ehk Juhan Viiding. Kuigi ansambli vedajaid oleks pidanud kujutama pronksist bareljeefid, said nad siiski lihtsalt peale maalitud .

Kokku käis Rujast loominguliste liikmetena läbi 17 inimest. Erkki Berensi käest sai skulptor Mati Karmin ka nimekirja kõikidest kaasalööjatest, kes seal läbi ajaloo tegevad on on olnud. Ka kõigi nende nimed on raketile lisatud.

Haapsalust skulptori hoovi

Skulptuur sündis koostöös galerii Vaal tolleaegse mänedžeri Aivar Juhastega. "See oli üks Haapsalu linnuses toimunud suveprojekt, Kultuurikatapult. Suure veomasinaga sai rakett kohale veetud, see on oma seitse meetrit kõrge," räägib Karmin.

Kuju sai koguni nii suur, et ei mahtunud läbi kitsavõitu värava linnuse hoovi ja paigaldati hoopis sissepääsu juurde. Pärast festivali jäi kuju mõneks ajaks sinnasamasse seisma, kuid siis pidi selle siiski ära viima.

Praegu seisab stiilne steam punk'i vaimus skulptuur aga Mati Karmini aias Tallinnas Pääskülas. Kui kümnekonna aasta eest lavastati Vanemuises "Ruja" muusikali, pakkus Karmin, et kuju võiks seal püsti panna, kuid korraldajad ei võtnud ettevõtmise keerukuse tõttu vedu.

Tallinnasse sobiks selline teistest eristuv originaalse vormikeelega monument väga hästi, kuid ka pealinna pole selle püstipanek õnnestusnud.

Asukoha mõttes võiks skulptori hinnangul sobiv olla näiteks Tallinna Tehnikaülikooli kant Mustamäel. "Sealt ma paarile inimesele sellest mõttest rääkisin. Rakett sobiks innovatsiooni, nooruse ja muude selliste teemadega. Ka ruumi oleks seal küllalt. Muidugi oleks parem, kui skulptuur oleks kesklinnale lähemal, aga kes sinna pääseb, seal on peamiselt Tauno-poisi asjad (skulptor Tauno Kangro - toim). Mina aga pole Keskerakonna liige," märgib Karmin. Ka Ruja esilaulja Urmas Alendri tütar arhitekt ja riigikogu liige Yoko Alender pole Karmini pöördumistele vastanud.

Fänn juba koolipõlvest

Karmini esimene kokkupuude Rujaga on pärit juba kooliajast. "Minu varaseimaid mälestusi on laulust "Tseppeliini triumf". Ja sellest ajast sai minust ülisuur Ruja austaja," märgib skulptor.

Ruja ei teinud lihtsalt muusikat – see oli tegelikult vabadusvõitluse vorm, leiab Karmin. "Kui vaadata ka Rannapi loomingut või Jüri Üdi ja Ott Arderi luulet, pakub see peale ka lisaks muusikaliselt tihedale kompositsioonile ka sõnalises plaanis märkimisväärseid elamusi," leiab ta. "Mul on autos alati Ruja plaadid, kuulan neid sageli. Olen märganud, et kui need mängima panna, siis see hoiab ka uinumise eest. Muusika on nii tihe, professionaalne ja vaimustav."

20. augustil mängitakse Ruja loomingut taas Lauluväljakul, seekord ERSO, Rein Rannapi ja rokkansambli esituses. Piletid müügil Ticketeris ja Piletilevis.