Kuna "tegemist ei ole valitsuse eesmärgi, vaid katteallikaga", pole seda väikest asja muidugi koalitsioonileppesse kirja pandud, erinevalt näiteks lubadusest, et 24. veebruaril hakkab valitsus tegema pöördumisi "teistes riikides elavate eestlaste poole". Ühesõnaga, tegemist pole sammuga, mille eesmärk on säästa keskkonda. Samal ajal lubab koalitsioonilepe muuta riigile põlevkivi pealt makstav ressursitasu sõltuvaks nafta maailmaturuhinnast, mis sisuliselt võimaldab põlevkivi rohkem töödelda ka väiksemate kuludega. Eelistame eestimaiste mittetaastuvate fossiilsete kütuste tarbimist, aitame kaasa naftariikide looduse säilimisele. Väga üllas!

Kütusemüügist tekkivat lisaraha ei kuluta valitsus aga ei ühistranspordi arendamisele, teede parandamisele ega arendus- ja teadusprojektidesse võimekamate akude loomiseks elektriautodele – see läheb peamiselt lastetoetusteks ja tulumaksuvaba miinimumi tõusuks. Kui sa oled oma laste ringisõidutamiseks mõne äkilisema džiibi ostnud, võid kokkuvõttes nulligi jääda.

Aktsiisitõusudel on paratamatult ka teised mõjud peale riigieelarve täitmise. Kütuseaktsiiside puhul on üks neist kahtlemata regionaalpoliitiline. Samal ajal kui valitsus asub liitma valdasid ja koondab avalikke teenuseid maakonnaülestesse tõmbekeskustesse (millega paratamatult pikeneb ka teekond ametiasutustesse), kallineb ka kütus, millega varasemast pikemat teekonda läbida. Järgmine kord, kui Kõpu vallaametnikud ravioolikoolitusele sõidavad, maksab vallarahva sõit Viljandi maavalitsusse dokumente taotlema juba kümme protsenti rohkem.

Enne valimisi pakkusid sotsid välja sotsiaalmaksu langetamise ettevõtetele, mis tegutsevad väljapool Harjumaad. See oli muidugi ebapraktiline mõte – ettevõtted leiavad liiga kergesti variante, et soodustust ära kasutada. Kütuseaktsiisi regionaalse diferentseerimisega oleks aga võimalik anda regionaalarengule kütet – või vähemalt hoida maaelu tänast konkurentsivõimet. Kuna aktsiisitõusu pole koalitsioonileppes allkirjastatud, võiksid erakonnad kokku leppida, et Harjumaal tõuseb kütuseaktsiis 10% asemel näiteks 15% – aga väljapool Harjumaad jääb tänasele tasemele. Igal tanklal on konkreetne geograafiline asukoht, ja aktsiiside maksmist saab lisaks aktsiisilaole korraldada ka jaemüügipunktides. Kui selle tulemusena hakkab mõni pealinnainimene maal tankimas käima, siis mis sellest halba? Kui tulemusena tekib väljapoole Harjumaad mõni tankla juurde – veel parem! Vähemalt ei muuda me maal elamise niigi kallist lõbu veel kallimaks.