Vene vanausuline Karp Lõkov põgenes 1936. aastal koos abikaasa Akulina ja kahe lapsega Siberi taiga kõige eraldatumasse nurka. Õigesti tegi, sest terve selle Tjumeni oblasti küla, kust nad põgenesid, tõmbasid stalinistid maatasa, tappes kõik.

Taigas sündis perre veel kaks last ja seal nad siis kuuekesi elasidki, täielikus isolatsioonis. Lähima asustatud punktini oli nende roigastest kokku klopsitud hüttidest 250 kilomeetrit. Möödus teine maailmasõda. Lõkovid ei teadnud sellest midagi.

Möödusid ka Stalini isikukultuse kõige hullemad aastad, külma sõja tuliseimad hetked, tuumapommide plahvatused, venelaste kosmosevallutamine ja ameeriklaste Kuu-retked, sõjad Koreas, Vietnamis ja Lähis-Idas, epideemiad, tänavarahutused, majandus- ja keskkonnakriisid – see kõik ei puutunud neisse.

Avalehele
7 Kommentaari
Loe veel: