Erik Moora Foto: Tiit Blaat

Ajakirjandusega on üks põhimõtteline häda. Ajakirjandus keskendub tavaliselt halvale, kahtlasele, küsitavale. Erandile. Valetajale tõerääkijate seas. Kõlupeale nutikate seas. Vedelvorstile virkade seas. Korruptandile aumeeste seas. Räuskajale viisakate seas. Ühele tülile, kui kõrval sada asja saavad aetud rahumeeli.

Nii see jääbki. See on ajakirjanduse peamine ühiskondlik ülesanne – muuta elu paremaks, tuues välja asju, mis veel hästi ei ole. Seda ootab, eeldab ja nõuab ka lugeja-vaataja (isegi kui ta endale valetab, et see nii ei ole). Lugejate tegeliku huvi mõõtmise tööriistad tänapäeva toimetustes on liiga heaks läinud.

Ent kunagi ei tohi unustada tervikpilti ehk elu kogu tema rikkuses ja helduses.

Et inimesed on tegelikult head ja usaldusväärsed. Et Eestil läheb maailma mõistes väga hästi. Et kogu maailmal läheb tõeliselt olulistes küsimustes – vaesusega võitlemine, hariduse kättesaadavus, tervishoid, eluiga, relvakonfliktide vältimine – väga hästi. Suund on õige ja sõit kiire.

Et kliima- ja looduskriis, millest räägitakse põhjendatult palju, on piisava tahte ning aruka ja ühise tegutsemise korral lahendatav. Ja nii edasi.

Meie noored näitasid meile PISA edetabeli abiga suurt pilti. Needsamad noored on hoopis igas mõttes vaba maailma parimad: kõige targemad, kõige kirjaoskajamad, kõige nutikamad ja kõige laiema silmaringiga.

Just sellepärast on eilsed PISA-testi tulemused nii võrratud.

Kui palju on meil avalikus ruumis hala Eesti noorte üle! Kord on nad rumalad, siis jälle nutisõltuvad, arvutitesse uppunud, kirjaoskamatud, lugemisvõimetud, liikumisvõimetud, kontrollimatud, püsimatud, agressiivsed, vägivaldsed, valitsuse arvates koguni „ajupestud“ ja „hungveipingistunud“, paljude teiste hiliskeskealiste arvates lumehelbestunud, lödipükssed, igapidi alla käinud.

Kui tihti on meie koolid ja õpetajad avaliku arvamuse kohaselt liiga julmad, liiga tuupimispõhised, inimvaenulikud, õnnetukstegevad, lootusetult aegunud, lootusetult uuendusmeelsed, liiga karmid ja liiga leebed!

Meie noored näitasid meile PISA edetabeli abiga suurt pilti. Needsamad noored on hoopis igas mõttes vaba maailma parimad: kõige targemad, kõige kirjaoskajamad, kõige nutikamad ja kõige laiema silmaringiga. Superolendid! Meie koolid on ühtlaselt hea tasemega nii linnasüdames kui ka kauges maakohas. Meie lapsed on kooliga rahul.

See on juba aastaid nii. Samas, meie koolikorraldus pole sellegipoolest paigal tammunud. Suur hulk muudatusi või „pidevaid reforme“, nagu mõnigi tüdinud moel neid kutsub, on ennast, nagu näeme, õigustanud.

Selle suure pildi näitamise eest ülisuur tänu ja ülevoolav kiitus kõigile meie koolinoortele! Ning veel suurem tänu ja tunnustus muidugi kõigile meie õpetajatele, nii eilsetele kui ka tänastele. Samuti kõigile lapsevanematele, vanavanematele, tädidele ja onudele! Haridustöötajatele! Ametnikele! Ja pange hästi tähele: meie sisukatele ja hoolivatele poliitikutele, kes on seda valdkonda paljude aastate jooksul nii õiges suunas vedanud. Aitäh teile kõigile!

Head lugejad, ärgem unustagem seda suurt pilti, kui loeme asjust, mis hästi pole, ja kui lahendame veel alles jäänud murekohti. Neid leidub ikka.

Ühe suure koolimure tõttu kaotas Viimsi vald äsja isegi oma juhid. Sel teemal – kuidas ohjeldada ohjeldamatuid – kirjutab tänases Ekspressis Madis Jürgen.

Aga ärgem siis unustagem suurt pilti, eks.