Nädal tagasi esmaspäeval rõõmustas meid minister Jevgeni Ossinovski: tulemas on karmid piirangud alkoholireklaamile. Kõrtsidest peab kaduma happy hour. Pähkleid, mida mõned kõrtsid õlle kõrvale ulatavad, enam pakkuda ei tohi. Reklaamides ei tohi olla helilisi ega visuaalseid kujunduselemente, televisioonis võib näidata ainult ühevärvilist liikumatut pilti. Poodides tuleb õlle- ja veinipudelid peita läbipaistmatute seinte taha.

Võitlus rahva tervise eest jätkus neljapäeval. Valitsuskabineti istungil rääkis Ossinovski teistele ministritele, millised muutused on plaanis tubakaseadusega. Kõike ei jõua üles lugeda, aga märksõnadeks on „karmistamine“, „karm“ ja „karmistuvad“.

Kahjuks tegi sotsiaalministeerium eelmisel nädalal ka väikese prohmaka. Nad olid valmis nokitsenud pressiteate, kus kiideldi, et Eesti inimeste oodatav eluiga kasvab kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt ja üldse – meie siin Eestis pole kunagi kauem elanud kui praegu. Ministrile, kes parajasti räägib olukorra lootusetusest, surmast ja tapmisest, võib selline dissonants ebamugavalt mõjuda. Ilmselt teeb Ossinovski asjaosalistele peapesu, loodetavasti karmi.

Et surm ikka täielikult võidetud saaks, on targad tädid-onud avanud veel mitu lisarinnet. Paljud ehk ei tea, et parajasti käib ka hoogne töö toitumise rohelise raamatu koostamisel. Tausta mõttes tasub meelde tuletada, et kõigi alkoholi- ja tubakapiirangute taga on paar aastat tagasi valminud „tubakapoliitika roheline raamat“ ja „alkoholipoliitika roheline raamat“. Need on dokumendid, mida poliitikud ei viitsi koostamise ajal lugeda ja hiljem üllatuvad, kui avastavad, et nende põhjal läheb lahti kõva karmistamine.
15 naist ja 1 mees kirjutavad instruktsiooni, mida ülejäänud 1,3 miljonit Eesti inimest süüa võivad.

Etteruttavalt võib öelda, et asi läheb karmiks. Tulevad müügipiirangud. Tulevad reklaamipiirangud.* Porgandit ja kaalikat võib turundada, aga jäätis, šokolaad, koogid, külmutatud jogurt, energiajoogid, või ja veel palju muid asju lähevad keelu alla. Muu hulgas mahlad, sealhulgas värskelt pressitud mahlad – emake loodus on teadupärast puuviljadesse, millest mahla tehakse, suhkrut peitnud, ja suhkur on terviseedendajate vaatenurgast hullem kui arseen. Ka kõike muud, leivast kuni juustuni, võib reklaamida ainult teatud tingimustel. Näiteks juustu ei või reklaamida, kui rasvasisaldus ületab 20% ja/või soolasisaldus 1,3%. Kuna sellistele tingimustele vastavat juustu peaaegu pole, on tegu sisuliselt lauskeeluga. Suurepärane, ees on ootamas maitsvad ajad!

Lisaks sellele pannakse Tervise Arengu Instituudi juhtimisel kokku riiklikke toitumissoovitusi: 15 naist ja 1 mees kirjutavad instruktsiooni, mida ülejäänud 1,3 miljonit Eesti inimest süüa võivad.

Eemalt annab hagu juurde Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO lobi on muidugi ka Eesti roheliste raamatute juures jõuline), kes esmaspäeval teatas, et töödeldud liha tekitab vähki. Suitsusink, peekon ja vorst – hüvasti, sõbrad! Oli tore teid tunda, aga nüüd peame lahku minema.

Vähk on terviseedendajate jaoks muidugi nagu taeva kingitus. Moodsa inimese jaoks kõlab see sõna sama ahvatlevalt nagu gaasikamber. Nii tasub vähiga alati hirmutada. Vähk on ka igavene liitlane, sest omalaadse paradoksina needsamad rakutasandi muutused, mis keha elus hoiavad, tekitavad lõpuks ka vähki. Kõige suurem riskifaktor vähi saamiseks on vanaks elamine. Näiteks Briti vähiuurijad suurendasid hiljaaegu saareriigi prognoosi: kui senini on külastanud vähk ühte inimest kolmest, siis eluea pikenemise tõttu saab oma eluajal vähi kätte juba üks inimene kahest. Kui keskmine eluiga jätkab kasvamist, siis ühel hetkel saab iga inimene lõpuks vähi.

Paistab, et asi on täitsa hull. Iga nurga taga varitsevad mõrvarid, tapjad ja vähk. Täitsa ime, et seni üldse elus oleme püsinud.


Loodetavasti tervisearendajate hoog ei rauge. Käisin ülemöödunud nädalal metsas ja võsast läbi trügides komistasin, puuoks käis vastu nina ja veri tuli välja. Ootan metsapoliitika rohelist raamatut. Kõrvalolevalt fotolt ehk ei paista välja, aga tegelikult on mul lõua peal väike arm. Kunagi sai ühele naisolevusele mulje avaldamiseks liiga hoogsalt vette hüpatud, lõug käis vastu põhja – jälle veri väljas ja arm ka järel. Millal valmib vettehüppamispoliitika roheline raamat? Igal juhul tuleb karmistada.

* WHO toitumisprofiilid ja reklaamisoovitused, millel põhineb ka Eesti roheline raamat, on ses mõttes kummalised, et suurelt, kaanel ja pealkirjades räägitakse asjadest üldiselt – jääb mulje, et jutt käib kõigist tarbijatest. Peenemas kirjas on teksti sisse paaris kohas peidetud, et jutt käib ainult lastele suunatud turundustegevuste keelamisest. Võib-olla kombitakse piire: millised reageeringud tulevad, võib-olla tahetakse jätta uks lahti mõlemaks võimaluseks?