Madis Veltman

Seda lugedes avanevad Tallinna linnarahva silmad selles suhtes, miks kõigi nende Savisaare-aastate jooksul tundus, et linn on kuidagi ärimeestele Sõõrumaale ja Kruudale võlgu.

Kuulsad koolide rendilepingud mängiti just Urmase ja Oliveri firmade kätte. Samal ajal, kui linn maksab miljoneid iga-aastaseks kasumiks rendilepingute omanikele, korjame meie, Tallinna lapsevanemad, koolidele abiks kümnete tuhandete kaupa raha, et lastel oleksid asjad, mille eest tegelikult linn peaks maksma, aga – „ei ole raha“.

Kriisi aastatel jäid Tallinna spordikeskused väga vaeseks. Mitte aga Tere Tennisekeskus. Sest tennisekeskuste toetus mängiti kehval ajal just Sõõrumaa tennisekeskusele, mis kannab Kruuda kaubamärki Tere! Ülejäänud tennisekeskused kirjutasid linnavalitsusele koguni protestikirja, et nemad teeksid laste tenniseõpet palju odavamalt, kuid kiri ei aidanud.

Kas keegi on kunagi uskunud, et Savisaare Šveitsi sularaha tuli loengute pidamisest ja tema loetamatu raamatu „Tõde Eestist“ müügist lääneriikides?!

Ja vanem lugeja mäletab ka seda, kuidas Keskerakonna võimu ajal sise­ministeerium otsustas ilma konkursita Põhja Politsei tarbeks võtta üürile just Kalevi hooned Pärnu maanteel. Tõnis Palts lubas selle ebaõiglase kingituse tühistada, kuid selgus, et Keskerakonna minister on Oliver Kruuda kaitseks lepingusse kirjutanud üle saja miljoni kroonise trahvi.

Miks siis Savisaare ajal linn ja riik just neile ärimeestele teeneid tegid?

Sest Pettai tunnistuse kohaselt Urmas andis ja Oliver vahendas Savisaare eluliini. Valimisraha. Pettai käis ka Šveitsis Kofkinilt sula toomas. Mäletate seda kiiret „konkurssi“ keset suve, kus – osalt ilma detailplaneeringuta kohtadesse – otsustati kiirelt püstitada just „Originaal Viinivorstide“ putkad? Mäletate Raekoja platsi odavaid pikki üürilepinguid Kofkinile? Kas keegi on kunagi uskunud, et Savisaare Šveitsi sularaha tuli loengute pidamisest ja tema loetamatu raamatu „Tõde Eestist“ müügist lääneriikides?!

Ega ettevõtjale saa ülemäära ette heita. Ikka küsib ta, kust midagi odavalt saab, et kallilt edasi müüa. Ent – kui kohukeste reklaami autorit Pettaid uskuda – müügis oli Eesti suurim erakond!

Musta raha vahendaja Pettai seisab nüüd „out in the cold“. See pilt kütkestab mind, see vääriks Balzaci sulge. Sa aitad tüübid, keda sa ei salli, võimule, ja nüüd on su enda Nõmme kodu arestitud sinuga üheskoos K-kohukese kampaaniat teinud Kruuda kasuks...

See on sama tankisti saatus, mis tabas ullikest Aivo Pärna, kes jõukate ärimeeste nimel Villu Reiljanile ja omavalitsustele libedat juttu käis puhumas – ja nüüd peab vaesunud Pärn maksma rikka GoGroupi asja ajamise eest tekkinud advokaadiarveid.

Või Ekspressis esinenud Aivar Tõnissoni, kes tassis Viru tänava McDonaldsi maja variomanikele, tippadvokaatidele ja jõukuritele, aastaid üüriraha sulas. Ning nüüd seisab tänaval, kaelas krimiasi, ning palus Ekspressi töötajalt raha, et hambaid parandada.

Sai ka. Tankisti saatus oli tema palga sees.

Ärge olge erakondadele ega ärimeestele tankistideks, sõbrad!