Meil oli aega, et teiste vigadest õppida. Kui viirus oleks siin plahvatuslikult levinud mõned nädalad varem, siis kui vastutajad veetsid aega eitusfaasis, mida nad ise „rahustamisfaasiks“ nimetasid, oleks meie olukord mõõtmatult hullem.

Kiirema taibuga kaasmaalased jõudsid ka aru saada, et meetmed, mida kasutusele tuleb võtta, ei ole meil siin kuidagi eriti leebemad kui teistes riikides. Jõuti mõista, et tegemist on eriliselt suure ohuga, millele reaktsioon tuleb samuti eriline.

Suurim vedamine on aga see, et Eesti inimeste isoleerumine on suurel määral toiminud ja ehkki haigus levib endiselt ning juhtumeid lisandub, pole kriis läinud käest ja kasvanud täielikult üle pea. Meie ülitublid ja ennastsalgavad meditsiinitöötajad on saanud hakkama.